KOLIMISKOLUMN ⟩ Deemonlikud maaklerid imevad mult mingi maagia läbi kuulutuste kaudu energiat välja

Isegi see, kui keegi teine räägib kolimisest, tekitab minus külmavärinaid. Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Tere taas, kallis lugeja. Aasta algusega alanud saaga, mis on uue kodu otsimine, jätkub. Mis on järgmine loogiline samm? Aga loomulikult kinnisvaraportaalidesse sukeldumine! Ning nagu ka tavalise sukeldumise puhul, leiab siitki igasuguseid huvitavaid olendeid.

Kuna minu jaoks tundub maaklerile maksmine täiesti mõttetu tegevus, siis otsisin ma esmalt kõikvõimsa suure venna Facebooki rüpest üles grupi, mis pühendunud ilma vahendustasuta korterite üürimisele. Seal aga puhus üks ütlemata suur tühjus. Jah, sealt võib küll üht-teist leida, ent üldjoontes võetakse paremad paigad ära paari tunniga, igatpidi kahtlased jäävad vinduma. Seega pidin pöörduma gigantide poole. Sihtmärgiks sai kv.ee.

Siinkohal selgitan üle ka selle, miks ma üürikorteri otsingul maaklerist just liialt palju lugu ei pea. Jah, kui sa endale kodu ostad, siis on tõesti väga mugav, kui maakler sinu eest inimestega suhtleb ja detektiivitööd teeb. Sellisel juhul on ta oma palka väärt, eriti kuna sageli peab maakler üritama sitast saia teha, samal ajal mitte valetades. Aga üüriturul ei ole nende töö kohe kindlasti sadu eurosid väärt. Kuna ma üritan maaklereid võimalusel vältida (ma pole rahast tehtud ja tegelikult on nagunii korteri üürile andja osaks talle maksta, mida enamik inimesi siinmail lihtsalt SUJUVALT IGNOREERIB), siis suurim kokkupuutepunkt on nende poolt üles riputatud kuulutused ja nende tehtud fotod korterist. Mõlemas kategoorias ei võida maaklerid minu arvates selget edumaad otse omanikult pärit kuulutuste ees.