:format(webp)/nginx/o/2021/02/11/13624183t1hac96.jpg)
Taimed muutuvad krõbedatel talvekuudel rääbakaks, kukutavad lehti ja õienuppe. Eriti keeruline on neil soojas toas, sest soojus utsitab kasvama, kuid vähene valgus pidurdab seda. Toataimede elu muudavad kergemaks aga taimelambid, millel on eriliste valguskiirte spekter, soovitab Aednik24.
Pime Eesti talv on toataimedele raske. Nende eluks vajalikku valgust siseruumides napib. Tihti on siin taevas pilves ja seega on hämar ka vähestel valgustundidel. Enamik taimi vajab päevas aga 12 kuni 14 tundi valgust.
Valgusvajadus on erinev
On tehtud kindlaks, et mõõduka valgusvajadusega toataimed vajavad 12 tunni jooksul vähemalt 1000 luksi valgust, varjulembestele piisab 500-700 lx, valgusenõudlikud tahaksid saada aga vähemalt 1500 lx. Rohkem valgust vajavad ka kirjulehised taimed, sest neil on fotosünteesivat pinda vähem. Pilves ilmaga võib aknalauale langeda aga vaid 500 lx.
Õnneks pole enamik populaarsematest toataimedest nagu näiteks diifenbahhiad, draakonipuud, kummipuud, lehtliiliad, sõrmlehikud, tiigerlehikud, tsissused, tups-rohtliiliad, tõlvpuud jm eriti valgusnõudlikud. Lisavalgus hoiab neid talvel aga kindlasti paremini vormis. Väga palju valgust vajavad kaktused ja muud sukulendid. Võimalusel tasub viia nad valgesse ja jahedasse (5–10 kraadi) ruumi talvituma.
Tavaline hõõglamp on kasutu
Taimede kasvu ja ainevahetust soodustab kõige paremini valgus, milles on enam-vähem võrdselt nii sinise-violetse (390-485 nm) kui ka oranži-punase (590-760 nm) lainepikkusega kiirgust. Spetsiaalselt taimedele mõeldud lampides ongi valgusspekter häälestatud taimekasvuks sobivaks.
Tavaline hõõglamp on taimede valgustamiseks üsna kasutu. Kuigi see annab nii oranži kui ka punast valgust, siis sinist valgust seda peaaegu pole. Pealegi muutub lõviosa energiast soojuseks, mis tähendab, et tulikuum hõõgpirn kuivatab õhku ning võib liiga lähedal olevat taime kõrvetada. Samuti ei sobi halogeenlambid, sest need lähevad tulikuumaks, mis ei ole taimedele hea ja on ka üldiselt ohtlik.
Koduseid võimalusi
Valguse vähesust aitab leevendada tavaline säästupirn, mis on oma olemuselt luminofoorlamp. Säästupirn ei lähe tuliseks ega ole taimele seetõttu ohtlik. Kuna see kulutab vähe elektrit, saab muretult kasutada võimsaid pirne, et anda taimedele võimalikult palju valgust. Näiteks annab üks 23W säästupirn sama palju valgust kui 120W hõõglamp. Ühest säästupirnist piisab ühele taimele või väiksele grupile.
Ka laualambina kasutatav kompaktluminofoorlamp aitab hädast välja. Ühe lambi valgusest piisab ühele-kahele taimele. Seda tüüpi lambid on valgusviljakad ega lähe kuumaks. Lampi on mugav kasutada: selle saab keerata klambriga aknalaua külge ning tänu liigendvarrele reguleerida kaugust. Taime ladva ja lambi vahele tuleks jäta umbes 20 cm.
Natuke aitab ka kardinate eest ära tõmbamine päevaajaks ning aknaklaaside puhtaks pesemine. Hea oleks kõik taimed tõsta aknale võimalikult lähedale. Aeg-ajalt tuleks ka pesta või pühkida taimed tolmust puhtaks, sest lehtedel olev tolmukiht takistab valgusenergia omastamist. Kui aga aknad on väikesed ja/või avanevad põhja ning kui tegu on valgusnõudlikumate liikidega, siis ei aita muu kui taimelamp.
Parima valguse annab spetsiaalne taimelamp
Müügilt võib leida mitmeid variante. Hõõgniidiga taimevalguspirnide eelis on see, et neid saab keerata tavalisse valgustisse, lisaks on need odavad. Sõbraliku hinnaga on ka sobiva spektriga valgustorud, kuid nende paigaldamise jaoks tuleb juurde osta raam. Moodsad taimelambikomplektid on kena disainiga ja kaunistavad ruumi, kuid maksavad päris palju. Inimeste valgusravis kasutatav loomulikku kirgast päevavalgust andev lamp turgutab oivaliselt ka taimi.
Kuidas valgustada?
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)