Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

EESTI HARIDUSMEKAD Lenderi tütarlaste gümnaasium: linnaarhitekti tasuta projekti alusel ehitati üks stiilipuhtamaid funktsionalistlikke koolihooneid Eestis

Copy
Vaade Lenderi gümnaasiumile 1960. aastatel.
Vaade Lenderi gümnaasiumile 1960. aastatel. Foto: E. Friedrihsons

Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.

Sooviga edendada vaestest peredest pärit eesti soost tütarlaste haridusjärge, asutas Elfriede Lender 1907. aastal Tallinnas tütarlaste eragümnaasiumi. Kool tegutses esialgu vanalinnas, Karja tänaval asuvas korteris, hiljem Maakri tänaval asunud üüripindadel. Kooli aina kasvava ruumikitsikuse lahendamiseks moodustasid lapsevanemad 1928. aastal ehitusühingu, millega astuti esimene samm oma koolimaja ehitamise poole, kirjutab Sandra Mälk.

Lenderi gümnaasiumi põhiplaan. Arhitekt Herbert Johanson, 1933.
Lenderi gümnaasiumi põhiplaan. Arhitekt Herbert Johanson, 1933. Foto: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv

1929. aastal eraldas Tallinna linnavalitsus gümnaasiumile Politseipargis tüki maad eeldusel, et kool ehitatakse kinnitatud projekti alusel lähima viie aasta jooksul. Koolile ehitusprojekti leidmiseks kavatseti korraldada võistlus, mis jäi aga 1930. aasta majanduskriisi ajal toppama. Et gümnaasium siiski ehitatud saaks, andis linnaarhitekt Herbert Johanson ehitusühingule 1933. aastal projekti tasuta. Selle alusel ehitati valmis üks stiilipuhtamaid funktsionalistlikke koolihooneid Eestis.

Vaade hoonele F. R. Kreutzwaldi tänavalt, umbes 1935.
Vaade hoonele F. R. Kreutzwaldi tänavalt, umbes 1935. Foto: Tallinna Ülikooli Akadeemiline raamatukogu

Uut tüüpi linnakoolile omaselt on sel L-kujuline põhiplaan, mille ühes tiivas asuvad klassiruumid ja teises saal-võimla. Klassiruumide ploki lõpetab eenduv varutrepikoda, mis asub erilises ümaras klaasist mahus. Spiraalis keerlev trepp viitab masinaesteetikale, mis on otsene viide Bauhausi disaini koolkonnale 1920. aastate Saksamaal.

Vaade hoonele, 2020.
Vaade hoonele, 2020. Foto: Martin Siplane

Aastatel 1935–1940 tegutses kooli juures ka lasteaed ja seal korraldati Elfriede Lenderi lasteaiakasvatajate kursusi. Kool sai tegutseda 1940. aastani, mispeale nii õpilased kui ka õpetajad üle maailma laiali pillutati. Kool formeeriti Tallinna 8. keskkooliks ja Elfriede Lender põgenes sõja eest Rootsi. Tegutsemisaja jooksul lõpetas kooli üle 3000 lenderlase, kes jätkasid tihedat suhtlust ka raskete aegade järel.

Vaade hoonele, 2020.
Vaade hoonele, 2020. Foto: Martin Siplane

Praegu tegutseb koolimajas Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium.

Tagasi üles