VEINIEKSPERDI JUHISED ⟩ 8 lihtsat nõksu, mille abil ka algaja veinifänn endale maitseva joogi valib

Veini valimine ei pruugi olla kerge, kui need juhised aitavad hädast välja ka algaja veinisõbra! Foto: Pexels

On palju selliseid inimesi, kes küll naudivad veini joomist, ent ei pruugi osata täpselt öelda, mis neile ühe või teise viinamarjarüüpe puhul täpselt maitseb. Kohe kindlasti ei nimetata end veiniinimeseks ning poes sirutatakse käsi enamasti juba teada-tuntud pudelite poole, mis ennast tõestanud on.

Tavaliselt pole sellised inimesed ka väga süvenenud erinevatesse viinamarjasortidesse või veinipiirkondadesse. Nad võivad küll teada, mis neile veini juures meeldib, ent nad ei pruugi osata seda sõnastada või tea täpselt, miks mõni vein neile nii eriliselt hästi maitseb. Pealegi - veinide maailm on ju väga keeruline. Või siiski mitte?

Hea uudis on see, et tavalise veininautlejana ei ole tegelikult üldse keeruline oma maitsest rohkem teada saada ning selleks on vaja teha vaid mõned lihtsad sammud. Pole vahet, kas sa lihtsalt ei tea veinist väga palju või oled alles viinamarjarüüpe nautimise tee alguses, igal juhul tasub pisut oma veiniharjumuse üle järgi mõelda. Oma maitse parem tundmine aitab sul veiniriiulite vahel paremini orienteeruda, oma raha eest paremat kvaliteeti saada ning inimesed, kes naudivad veini koos toiduga, oskavad peale järgneva listi läbi lugemist järgmise õhtusöögi kõrvale kindlasti veelgi paremini sobiva veini valida!

8 sammu, mille abil poes paremini veini valida

1. Tee paus, et veini maitsta

On hämmastavalt raske veini maitsele päriselt tähelepanu pöörata, kui sa selle joomise ajal parajasti teiste inimestega vestled, kirjutavad veinieksperdid Valerie Stivers ja Hank Zona portaalis Food52. Nad soovitavad avada pudeli veini enne õhtusöögi algust, mil seda inimestele serveerid, ning seda rahulikus üksinduses esmalt maitsta.

Selle tegemiseks ei pea isegi oma rutiini muutma ning sama saab teha ka siis, kui oled baaris või restoranis. Lihtsalt proovi leida üks hetk, kui kaaslane on tualetis või vaatab näiteks oma telefoni, et mõttega joogipoolist rüübata. Teadliku tähelepanuga veini joomine on esimene samm, mille abil oma maitset paremini mõistma hakata.

2. Küsi endalt: «Kas see vein meeldib mulle?»

Mõne inimese jaoks on see soovitus iseenesest mõistetav. «Otse loomulikult ma tean, mis mulle meeldib, kui ma seda maitsen!» Kuid teised ja mitte isegi ainult algajad veinisõbrad võivad klaasi tõstes muretseda aga hoopis selle pärast, et kas ta ikka teab, kas vein on «hea» või «halb».

Me kipume joodavat veini hindama selle järgi, mida meile selle kohta räägitud on või siis hoopiski brändi või serveerimise keskkonna järgi. Nii ei jõua sa oma maitse tundma õppimisele kindlasti lähemale! Selle asemel, et lasta end teiste arvamustest mõjutada, küsi endalt «Kas see meeldib mulle?» On inimesi, kes teavad vastust sellele küsimusele koheselt, ent siiski - kõik ei pruugi kohe alguses sellele vastata osata.

3. Mõtle veini magususe üle järele

Üks kõige suuremaid ning kesksemaid kategooriaid veini juures on see, kas tegemist on «kuiva» või «magusa» veiniga. Seetõttu on oma maitse välja kujundamise juures üks lihtsamaid esimesi samme just see, et sa mõtleksid välja, kas maitstav vein tundub sinu jaoks magus ning kas see magusus sulle sobib või mitte. Sellele küsimusele saab vastata isegi siis, kui sa pole täiesti kindel, kas vein sulle meeldib või mitte.

Ära esita endale küsimust «Kas ma tunnen mingitki magusat maitset?», sest kuna vein on valmistatud puuviljadest, siis on selles alati kasvõi veidi magusust. Pigem küsi «Kas see vein on minu jaoks magus? Kas see meeldib mulle?» Vastus sellele küsimusele annab sulle märku, kas eelistad pigem magusamaid viinamarjarüüpeid või tõmbab sind kuivemate poole.

4. Mõtle veini raskuse üle järele

Ei, siin ei räägi me pudeli kaalust, sest teine suur faktor veini hindamise juures on terminid «kerge», «keskmine» või «täidlane». Kas joodav vein voolab kurgust alla sama kergelt kui vesi või on tegemist rikkaliku ning täidlasema rüüpega? «Kui raske see vein on? Kas selline konsistents meeldib mulle?» Taas on tegemist tunnetuse küsimusega, mida oskab hinnata ka algaja.

Kahjuks pole siinkohal abi veini värvi hindamisest, sest mõned punased veinid võivad olla kerged (näiteks Beaujolais) ning mõned valged pigem täidlased (näiteks Viognier), kuid hea nipp on vaadata veini alkoholisisaldust. Mida rohkem alkoholi, seda rikkalikuma maitsega vein on. Tavaliselt jääb veini alkoholisisaldus 10 ja 16 mahuprotsendi vahele. Kuigi see võrreldes kangema kraamiga just eriti palju ei tundu, siis näiteks 15-protsendilises veinis on proportsionaalselt poole võrra rohkem alkoholi kui 10-protsendilises veinis. See aga mõjutab joogi maitset ning raskust juba märkimisväärselt.

5. Nüüd tee mõned üldistused...

Üks vaimustavaid asju hästi valmistatud veini puhul (mis ei pea olema väga hinnaline!) on see, et see on äärmiselt seotud selle kohaga, kus viinamarjad on kasvatatud. Piirkonna, viinamarjade ning tootmismeetodite kombineerimisel on aga nii palju erinevaid tulemusi! 

Siiski on ilma detailidesse laskumata võimalik teha mõned väga olulised üldistused. Niisiis võib väita, et soojemas kliimas kasvanud viinamarjad on küpsemad (suurema suhkrusisaldusega), mis omakorda muutub suuremaks alkoholisisalduseks. Seetõttu küpsevad sellistest marjadest joogid suurema tõenäosusega tammevaatides (et alkoholisisaldust tasakaalustada) ning neil on hiljem moosisem, magusana tunduvam maitse. Kuivemad veinid aga tavaliselt tammevaatides ei küpse, nende marjad on kasvanud külmema kliimaga aladel, rohkem happelised ning väiksema alkoholisisaldusega.

6. ...Ja laienda neid

Kui oled juba jõudnud järeldusele, et sulle meeldivad pigem «magusad ja täidlased» või «kuivad ja keskmise täidlusega» veinid, siis võid hakata pöörama oma pilku teiste omaduste poole, mis su maitseprofiili täiendaksid. Kui happeline on see vein, mida sa jood? Kas see maitseb hapukalt või teravalt või torkavalt või hoopis kergelt mullitavalt? Sellisel juhul on tegemist happelisusega. Kas see on ühtlane, sujuv, koheselt maitsev ning lõhnab vanilliselt? See on tammevaadi maitse. Kui avastad, et sulle ühed või teised omadused meeldivad, siis saad veini valimisel poeomanikule või kelnerile öelda, et otsid midagi tammist või happelist. On tõenäoline, et nende sõnade kasutamine jätab talle sinust intelligentsema mulje ja ta vestleb sinuga veini teemadel palju detailsemalt.

Lisks võid nüüd olla valmis ka oma joogi päritolumaad või - regiooni tähele panema, sest sa tead, millises kliimas kasvanud marjadest veinid sulle enim maitsevad. See on küll pisut keerukam, sest sa ei saa veini hinnata ainult selle järgi, milline tema päritolumaa kliima sinu arvates terves riigis on. Hea näide on Austraalia, kus viimaste aastate jooksul on väga kuiv ning põualine aeg olnud, kuid samas riigis on ka mitmeid mägiseid veinipiirkondi. Siiski on juba mõningase uurimise järel võimalik oma eelistatud riigid ja piirkonnad välja kujundada.

7. Kui sa veel kindel pole, siis mõtle tee või kohvi peale

Kui sa tarbid hommikul kofeiiniga jooke, siis oled ilmselt päris palju mõelnud selle peale, kuidas sa oma teed või kohvi juua eelistad. See annab sulle aga palju infot su maitse-eelistuste kohta. Näiteks joob üks artikli autoritest hommikuti teed, kuuma või külma, puhtalt või siis veidikese sidruniga ning talle meeldivad väga vahuveinid, mida kergemad ning happelisemad, seda parem!

Teine autor aga joob kanget kohvi täispiimaga. See on väga rikkaliku maitsega valik, piisavalt happeline, keskmise täidlusega ning veidikese suhkruga. Tema eelistab kuivemaid, külmas kliimas kasvanud marjadest valmistatud happelisi veine, ent mitte liiga happelisi ja kergeid (ehk siis ta vajab oma kohvi peale piima). See on küll veidi metafoorne lähenemine, ent kui veiniterminid sul pea segi ajavad, siis võib kasuks tulla teiste joogieelistustega paralleelide otsimine!

8. Viimaks - naudi protsessi!

Veini joomine peaks olema lõbus. Seega naudi seda ja ära liialt põe!