/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/01/13656116t1hddb0.jpg)
Eesti kinnisvaraturul on võileivahinnaga nii häärbereid kui ka kummituslosse. Kuid meie kolm kõige kallimat mõisa ületavad ilmselt ka kõige jõukama koduotsija eelarve.
PILK PEALE ⟩ Kolm hullumeelse hinnaga mõisa Eestis
:format(webp)/nginx/o/2021/03/01/13656103t1h2797.jpg)
1820. aastal ehitatud kolmekorruselises renoveeritud mõisas on kokku 29 tuba ning selle üldpind on 2600 ruutmeetrit. Hoonet mainiti esimest korda 1586. aastal. Vihterpalu mõisa majesteetlik hilisklassitsistlik peahoone pärineb aastatest 1820–1830, mil see kuulus kuulsale baltisaksa perekonnale von Knorringutele. Tänu Gustav von Knorringule, uuendusmeelsele 19. sajandi mõisahärrale, ehitati Vihterpalu mõis selliseks, nagu on see tänapäeval.
/nginx/o/2021/03/01/13656114t1hc754.jpg)
Laitse mõis, saksapärase nimega Laitz, sai iseseisva mõisana alguse aastal 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitset on mainitud juba Henriku Liivimaa kroonikas – seal kirjeldatakse seda Ladise-nimelise külana, kuhu ristisõdijad 1219. aasta veebruari lõpus käreda külmaga jõudsid ja öömajale jäid. Pikka aega kuulus küla Ruila ordumõisa alla ja tollega koos kingiti see 1622. aasta kevadel Riia pürjermeistrile Johann Ulrichile. Tema ajal on Laitse mõis rajatudki, vähemasti 1637. aastaks oli seal kindlasti juba olemas.
/nginx/o/2021/03/01/13656120t1h7b7a.jpg)
Arkna ajalooline mõisakompleks asub ligi 30 hektaril. Mõisa süda koosneb 16 hoonest, millest on mälestisena arvel 11. Arkna mõisa peahoone ehitust alustati 1877. aastal, kui omanikuks oli Julius von Schubert, ning valmis sai see 1879. aastal. 1922. aastal kolis hoonetesse Virumaa põllutöökool ja 1936. aastal loomakasvatuskool, mis tegutses seal kuni 1993. aastani. Praegune omanik hakkas 20 aastat tühjana seisnud hoonet 2014. aastal korrastama.