Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Noored ei osta enam «kilohinnaga» kodu

Copy
Kadrioru lugemispaviljon. Pilt on illustratiivne.
Kadrioru lugemispaviljon. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Keskkonnateadlikuma põlvkonna maksejõuliseks kasvamine viib hinda väiksemad eramud ja krundid, prognoosib LVM Kinnisvara.

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul ei osta noored koduostjad enam kodu «kilohinnaga» ehk tingimata maksimaalselt ruutmeetreid oma raha eest.

«Noorema põlvkonna ideaalne kodu on nutikas ja kompaktne, säästlikkus keskkonna vastu on paljudele olulisemgi kui säästlikkus omaenda rahakoti vastu,» selgitab Saksing.

Kuigi kõige keskkonnasõbralikum maja on see, mis jäetakse ehitamata, kasvab LVM Kinnisvara maakleri Anett Pärismaa kinnitusel ka keskonnateadliku põlvkonna seas nõudlus uute elamute järele. 

«Vanu kortermaju suudetakse küll väga säästlikuks renoveerida, aga paraku on Tallinn lihtsalt inimesi täis,» sõnab Pärismaa. Nii jätkub uute korter- ja eramajade ehitus ääre- ja eeslinnades, aga tihedamalt ja nutikamalt.

Vanema põlvkonna idüll – eramu hajaasustuses – on oma võlu kaotamas

Tiheasustusaladel kulutavad elanikud inimese kohta vähem vett, elektrit, kütteenergiat ja koormavad keskkonda ka transpordiga vähem. Lähestikku linna lähedal elamine tagab peredele ka paremad teenused ja kogukonnatunde, mida noorem põlvkond Pärismaa kinnitusel kõrgelt hindab.

«Noor koduostja ei jaga enda vanemate unistust laante taga, suure krundi keskel asuvast suurest majast, kus hea naabritest segamata kirjutada veniva interneti otsas kaebekirju postkontori ja koolibussi puudumise üle,» tõdeb Saksing.

Tagasi üles