Defitsiit jõudis kinnisvaraturule! Pakkumiste arv langes kümnendi madalaimale tasemele

Paljud arendajad külmutasid aasta tagasi mitmeid projekte. Foto: Shutterstock

Kinnisvaraturul on uute korterite nõudlus väga kõrge, pakkumiste arv oli aga viimati nii madal 2006. aastal. 

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on üldine sisetarbimine Eestis meeletu, tehnika- ja ehituspoodides käis kuni sulgemiseni korralik ostlemine. «Ka kinnisvaraturg on viimased pool aastat olnud aktiivne ning ostjate vahel on toimunud isegi oksjone. Müügiperioodid on lühikesed ning hinda alla kaubelda pole üldjuhul väga mõtet – korter ostetakse kellegi teise poolt lihtsalt kiirelt ära,» ütleb Vahter.

Kui enne koroonakriisi liikus palju vaba raha riigist turismina välja, käidi restoranides ja pidudel, siis nüüd istuvad inimesed kodus ja vaatavad, kuidas oma elutingimusi parandada.

Vahteri sõnul külmutasid paljud arendajad aasta tagasi mitmeid projekte ning kuna ehitus on vähemalt aastane protsess, siis jõudis tekkinud katkestus nüüd turule. «Paljud arendajad on siiamaani ettevaatlikud, aga neil, kes eelmisel kevadel hooga edasi tegutsesid, läheb müük hästi,» lisab ta.

Defitsiit suureneb veelgi

Uute korterite hinnad Vahteri hinnangul praegu pigem tõusevad. Ühest küljest nõudluse, kuid ka kasvanud sisendhindade tõttu. «Ehitusmaterjalid kallinevad, samuti ei pääse riiki koroona tõttu välisehitajad ning kohalik tööjõud on kallim,» ütleb Vahter.

Ta lisab, et kinnisvaraportaalides olevate kuulutuste väga madala arvu taga võib osalt olla ka praktiline põhjus. «Kuulutusteportaalide hinnad on pidevalt kallinenud ning seetõttu osad inimesed ja maaklerid oma kuulutusi ilmselt enam ei dubleeri ning pigem panevad info üles ühte portaali. Samas on kuulutuste arv paari aasta taguse ajaga langenud poole võrra, mida ainult portaalide kallinenud hinnakirjaga selgitada ei saa,» tõdeb Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul defitsiit sügiseks suureneb. «Teisest pensionisambast võtab praeguse seisuga raha välja 100 000 inimest, kellest osad kasutavad vaba ressurssi ka uue kodu sissemakseks. Kinnisvaraturu tervisele oleks kõige parem tasakaal ostjate ja müüjate vahel, aga kuna Tallinna elanike arv kasvab ning uusarendusi kerkib loiult, siis võib defitsiit veel mitu aastat jätkuda,» lisas Vahter.