Kinnisvaraekspert: luksukorterite nõudlus suureneb veelgi

Volta kvartal Tallinnas. Foto: Madis Veltman / Postimees

Tallinna sadama ja kesklinna piirkonnas kasvab eksklusiivse kinnisvara järele nõudlus veel pikalt ning hoonestamata maad pealinna magusaimas piirkonnas jagub. Kõrgema hinnaklassi kinnisvara puhul saab määravaks kvaliteet ja asukoht, aga üha enam ka muutunud eluviisid.

Ehituskraanade hulk Tallinna südames ja mere ääres on viimastel aastatel püsinud suur ja just sinna piirkonda ihaldavad paljud endale kodu leida. Samuti peegeldab kasvanud nõudlust statistika ja prognoosid. Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar selgitab, kuhu liigub Tallinna eksklusiivsete korterite turg ja millised on tänaste klientide ootused.

Ruumi veel on

Nagu ütleb rahvasuus tuntud legend, ei saa Tallinn veel nii pea valmis. Kuigi magusaid arenduskrunte jääb iga aastaga vähemaks, on nende otsa saamisest siiski veel vara rääkida. Kuna Tallinn on siiani olnud merele suhteliselt vähe avatud, jagub sadamapiirkonnas jätkuvalt üsna palju hoonestamata maad. Seda jätkub veel kümneteks aastateks ning seetõttu on arendajatel piisavalt võimalusi luua uusi ja terviklikke elukvartaleid ning anda seeläbi panus linnapildi kujundamisse ja korrastamisse. Ka kesklinn täieneb tulevikus veel mitme kõrghoonega, mis toovad tuiksoonele uusi ihaldatud linnakodusid juurde. Seega kasvab turul veel mitme aasta jooksul 4000-eurost ruutmeetri hinda ületavate eksklusiivsete elupindade hulk.

Tänane turuseis soosib

Tallinna kinnisvaraturg on viiruslainele hästi vastu pidanud ning tehinguaktiivsus näitab, et ostjad ei maga. Kõrgemad tehinguhinnad kinnitavad, et inimestel on kindlustunne ja võimalused kinnisvara soetamiseks olemas. Selleks on praegusel turul mitmeid eeldusi: kasvanud on sissetulekud, säästud ja ka laenutingimused on varasemast soodsamad. Lisaks võib ostu finantseerimisel olla abiks olemasoleva kodu kasvanud väärtus.

Just hoiuste suurenemine ja paranenud rahastamistingimused on ka Eesti panga veebruarikuise analüüsi hinnangul hoogustanud eluasemelaenude võtmist ning tõstnud keskmist laenusummat. Hiljutine SEB panga analüüs aga toob välja, et eelmisel aastal olid inimesed altimad soetama just kallimaid kinnisvaraobjekte. Seejuures on huvitav fakt, et 66 protsenti laenuvõtjatest moodustasid kuni 35-aastased inimesed. Võib järeldada, et noored näevad kinnisvaraostus head tulevikuperspektiivi ning ea tõttu ei ole nad nii riskitundlikud. Samas on vanematel ostjatel suurem kogus omavahendeid, mistõttu ei vajagi nad ostuks pangalaenu. See kõik toetab püsivat huvi eksklusiivse kinnisvara järele ja potentsiaalsete ostjate ringi laienemist.

Ostetakse varakult «paberil» ja kvaliteetse rätsepaülikonnana

Kõrgema hinnaklassiga või lausa luksuslikku kinnisvara ostab enamasti klient, kes kvaliteedis järeleandmisi ei tee. Valdavalt ei ole luksuskorter inimese esimene eluase, varasema kogemuse põhjal tuntakse oma vajadusi hästi ja seetõttu tahetakse tulevase kodu kujundamisel kaasa rääkida alates planeeringust kuni viimistlusmaterjalideni välja. Kuna seda saab teha vaid ehituse algfaasis, ostetaksegi suur osa korteritest juba vundamendi rajamise etapis ja eelmüügi käigus.

Võib prognoosida, et rätsepatööna müüdavate luksuslike projektide arv lähitulevikus kasvab. See tähendab, et uus kodu saab omaniku näo kümnete pakettide ja erilahenduste abil.

Kodus püsimine paneb eluasemele vaatama uue pilguga

Eespool mainitud ootustes peegelduvad kindlasti ka viimased kaksteist kuud. Vajadus kvaliteetsema eluaseme järele sai paljudele selgeks viiruslaine ajal, kui varasemast enam veedeti aega kodus. Mõni väsis ära igavast vaatest, teine tundis puudust privaatsest kabinetist, kolmas soovis lihtsalt keskkonnavahetust. Kuna kaugtöö populaarsus kasvab ja kontori funktsioon on muutumas, siis jäävad uued harjumused teatud määral mõjutama ka tulevaste korterite suurusi ja planeeringuid. Kui ka igapäevaselt kodus ei töötata, on aeg-ajalt soov või vajadus selle järele olemas ja see nõuab elupaigas läbimõeldud ning keskendumist soosivaid tingimusi. Köögilaua taga, kus ühel käel lõunataldrik ja üle laua koolitöid tegev pereliige, ei ole töötegemine pikas perspektiivis jätkusuutlik.

Neli kinnisvara kuldreeglit ehk tippklassi luksuskortereid napib

Viimase punktina võib välja tuua kõrgema hinnaklassi tipu osas paiknevad korterid, mis moodustavad turul veel omakorda eraldi segmendi. 5000-eurose ja kõrgema ruutmeetri hinnaga elupindade müümiseks peavad olema täidetud kõik kinnisvara kuldreeglid: suurepärane asukoht, silmapaistev arhitektuur, kvaliteetne ehitus/viimistlus ning hunnitu vaade akendest. Tallinna puhul kvalifitseerub viimaseks otsene merevaade. Kui need kriteeriumid on paigas, siis ei tule nõudlusest puudust. Samas on neile reeglitele vastav pakkumine piiratud, kuna selliseid hooneid ei ole pealinnas kuigi palju.