/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/20/13687670t1h09eb.jpg)
Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.
EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Põlgaste koolimaja nimetati ajaleheveergudel moodsaimaks ja nägusaimaks koolimajaks Eestis
Põlgaste küla lapsed, kel veel oma kooli polnud, käisid juba alates 1786. aastast koolis naaberkülas Hurmis. Rahvuslikul ärkamisajal muutus olukord kooli asutamiseks soodsaks, sest Kanepi vald oli maakonna üks ärksamaid, ja nii asutatigi 1879. aastal Põlgaste algkool. 1937. aastal valminud moodsa koolimaja projekteeris tuntud arhitekt Arnold Matteus, kes pärines ise Põlgaste lähedalt Kärgula külast.
/nginx/o/2021/03/20/13687673t1haa1f.jpg)
Tema kavandi järgi ehitati kolme klassiruumi ja internaadiga hoone vana koolimaja kõrvale ja vaimulik õnnistas selle sisse 1937. aastal. On tähelepanuväärne, et koolide inspektor rääkis just Põlgaste koolimaja pidulikul avamisel, et möödas on ajad, kus maal asuvad algkoolid said kehvemad hooned kui kõrgemad koolid. Hariduspoliitika suund olevat just nimelt algkoolide heade õpitingimuste parandamisel.
/nginx/o/2021/03/20/13687674t1h252b.jpg)
Põlgaste koolimaja nimetati ajaleheveergudel moodsaimaks ja nägusaimaks koolimajaks Eestis. Aastatel 1987–1994 tehti funktsionalistlikule hoonele juurdeehitus, sest Põlgaste algkoolist oli vahepeal saanud põhikool.
/nginx/o/2021/03/20/13687676t1hf6b3.jpg)
2005. aastal muudeti asutus lasteaed-algkooliks, misjärel jäi kooli kuus klassi ning avati üks lasteaia rühm. Mõne aasta pärast kooliosa suleti. Praegu tegutseb majas peale lasteaia veel kultuurimaja, raamatukogu, maaeluselts ja Päri selts ning juurdeehituses Põlgaste pansionaat.
/nginx/o/2021/03/20/13687677t1h76ee.jpg)