TEE MÄRKMEID ⟩ 7 levinud viga, mida kevadel taimi väetades vältida

Kõik taimed vajavad väetamist terve kasvuperioodi jooksul. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Kõik taimed vajavad ühel või teisel ajahetkel väetamist. Kuna tark õpib teiste vigadest, tasub allolevad seitse viga igaks juhuks kõrva taha panna. Mine tea, ehk tuleb tänavune aiahooaeg iseäranis edukas!

Ärkamiseks ja tärkamiseks vajavad kõik taimed toitu. K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets toob välja seitse levinud viga, mida taimedega kevadel tehakse ning annab nõu, kuidas tagada nii aiailu kui rikkalik saaks.

Sobimatu muld

Iga kogenud aiapidaja teab, milliste taimede kasvamist tema kodukoha muld loomu poolest soosib ja millised taimed kipuvad selles kiratsema. Osad taimed, näiteks mustsõstrapõõsad armastavad savist pinnast, teised, näiteks rododendronid või kultuurmustikad happelist turbamulla pinnast. See ei tähenda, et koduaias ei võiks kasvatada taimi, mida kohalik pinnas ei soosi, küll aga tuleks iga taime puhul eelnevalt endale selgeks teha, mida see mullalt ootab ning varuda sobivat mullasegu ehk substraati nii istutamiseks kui hilisemaks lisamiseks. Aianduspoodide müükidest nähtub, et kõige sagedamini ostetakse universaalseid substraate, mis peaks sobima justkui kõigele, aga võimalusel võiks eelistada siiski taimedest sõltuvaid aluspinna segusid ja mõelda nii, et hea koduaedniku mullariiul ongi mitmekesine. 

Ettekasvatamises põrumine

Koduaiandus on populaarne, eriti praegusel pandeemiaperioodil. Taimi kasvatavad ise ette ka paljud need inimesed, kes pole seda varasemalt teinud. Seemnest taimede idandamine ja ettekasvatamine on põnev protsess, aga seda on lihtne nurjata sobimatu mulla, vale õhutemperatuuri, ebapiisava valguse või ka ebapuhaste kasvatusnõudega. Seemnetest taimede ettekasvatamiseks tuleks valida spetsiaalselt selleks mõeldud kohev külvimuld, näiteks turbasubstraat. Taimede ettekasvatuskastid ja potid peavad olema korralikult puhastatud ja pestud ja pakkuma taimedele piisavalt ruumi. Osad taimed tahavad rohkem valgust, teised vähem, aga praktiliselt kõik soovivad kasvada pigem soojas. Kiireks idanemiseks võiks olla temperatuur keskmisest toasoojast isegi mõne kraadi võrra kõrgem, vajadusel võib katta kasti kas läbipaistva kile või õhukese klaasiga, see aitab hoida nii niiskust kui temperatuuri. Kate tuleb eemaldada kohe, kui taimed mullast pea välja pistavad.

Ebasobiv väetis

Taimi peab väetama, aga seejuures teatakse väetistest vähe ja kiputakse kasutama kas universaalväetisi, mis ei sobi kõigile taimedele või õiged väetisi, aga valel ajahetkel. Reegel on, et kevadeti võiks väetada viljapuid ja viljapõõsaid lämmastikurikaste väetistega, võimalusel võiks valida toote, mis pakub taimele ka kaitset kahjurite ja seenhaiguste eest. Suve teises pooles võiks seevastu lämmastikväetiseid vältida, siis võiks olla väetistes rõhk kaaliumil ja fosforil. Kui kasutada vastu sügist lämmastikväetisi, mis soodustavad taimede ärksust ja kasvamist, võib juhtuda, et noored võrsed ei puitu ja taim ei ole suuteline talveks valmistuma.

Üle- või alaväetamine

Väetised on oma toimelt erinevad, mõned on lühiajalise toimega, teised vajavad mõjumiseks palju aega. Kindlasti tuleks enne väetamist sellele tähelepanu pöörata, et taimi mitte üle- või alaväetada, mõne väetise toime kestabki 2-3 kuud ja see eraldab kasulikke toitaineid järk-järgult pika aja jooksul.

Köögiviljad saavad klooriga väetist

Universaalsed väetised sisaldavad tihtilugu kloori, aga köögiviljad on selle suhtes tundlikud, kloori peaks kindlasti vältima. Lisaks ei sobi ka iga köögiviljaväetis igale köögiviljale, taimed on erinevad, näiteks roheline salat tahab kasvamiseks lämmastikku, aga need köögiviljad, mis kasvatavad saaki maa all hoopis fosforit ja kaaliumi.

Muru ei väetata üldse

Kui kõiki teisi taimi ka väetatakse, kipub muru jääma tähelepanuta. Kevadel on vaja ka muru toita nii lämmastikku, fosforit kui kaaliumi sisaldava väetisega, esimene soodustab muru kasvu ja annab sellele erksa rohelise värvi, teine ja kolmas parandavad juurte vastupidavust. Kui murus on palju sammalt, tasub otsida rauasisaldusega väetist, sest raud takistab sambla levikut.

Muru niidetakse liiga vara

Enamasti alustatakse muru niitmist kevadeti liiga vara. Muru vajab kevadel rahulikku olemist, aprillis ei tasu niidumasinat välja tuua. Muru regulaarset niitmist alustatakse alles mai teises pooles ja esimese muru võiks lasta päris kõrgeks kasvada, nii on talveunest tärkav taim saanud piisavalt jõudu koguda. Niita võiks algul harvem ja tihendada sagedust suve jooksul. Kui vihmastel nädalatel võiks suvel niita muru korra nädalas, siis põuasel perioodil harvem, sest intensiivne päike teeb madalale murule liiga.