MAABLOGI ⟩ Seemnete tellimine postiga – millega tuleks arvestada?

Enne seemnete tellimist on oluline veenduda, et seemnetega oleks kaasas fütosanitaarsertifikaat. Foto: KALEV SAAR/PM/Postimees Grupp

Sellest, kust ning mis liiki seemneid ja taimi saab tellida, annab Maablogis ülevaate Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.

Juba teist kevadet on maailmas levimas koroonaviirus, mistõttu on paljud inimesed kolinud linnast maale ning soovivad ise kasvatada köögivilju oma toidulaua rikastamiseks. Kuna aianduspoed on praegu kinni, on hakatud kasutama võimalust tellida seemned internetist. Veebipoodide laia seemne- ja taimevaliku tõttu võib igaühes tärgata uudishimu ja ostusoov, et katsetada oma koduaias huvitavaid taimeliike. Võib aga juhtuda, et osa kaugemalt tellitud seemnetest või taimedest posti teel koju ei jõuagi, sest tollitöötaja on need konfiskeerinud.

Seemneid võib tellida vaid samaväärsetest riikidest

Euroopa Liit on kehtestanud oma turu kaitseks reegli, mille kohaselt võib teatud taimeliikide seemneid või paljundusmaterjali tuua liitu sisse vaid liikmesriikidega samaväärseks tunnistatud riigist. Samaväärseks tunnistab Euroopa Liit riike, kus seemneid või paljundusmaterjali toodetakse samade põhimõtete ja reeglite alusel nagu liidus endas. Riigid, mille liit on tunnistatud samaväärseks köögiviljaseemnete kasvatuses, on Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Iisrael, Jaapan, Lõuna-Korea, Maroko, Moldova, Ühendkuningriik (v.a Põhja-Iirimaa) ja Taiwan.

Pärast Euroopa Liidust välja astumist ehk Brexiti jõustumist taotles Ühendkuningriik samaväärsust liiduga nii seemnete kui ka paljundusmaterjali puhul. Euroopa Liitu võib alates sellest, 2021. aastast tuua Ühendkuningriigis toodetud köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali. Samuti on lubatud tuua Ühendkuningriigist Euroopa Liitu puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuid Euroopa Komisjoni rakendusotsuse alusel ning põllu- ja köögiviljakultuuride seemet Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse alusel. Need otsused kehtivad aga ainult Euroopa Liidu ühtsesse sordilehte võetud sortide turustamisel. Sordilehte võetud sortidest saab ülevaate Euroopa Liidu sortide andmebaasist. Pärast Brexiti jõustumist läksid kahjuks paljud Ühendkuningriigi sordilehes olevad sordid Euroopa Liidu ühtsest sordilehest välja. Üks selle põhjuseid oli asjaolu, et Euroopa Liidus nende sortide seemet ega paljundusmaterjali ei toodeta ega säilitata.

Venemaalt köögiviljakultuuride seemneid tuua ei tohi

Igal kevadel soovivad paljud aednikud importida kasvatamiseks seemneid Venemaalt, kuid paraku köögiviljakultuuride seemneid sealt Eestisse tuua ei tohi. Näiteks Venemaa tomatisorte on Eestis ammusest ajast kasvatatud ja väga hinnatud, kuid neid ei või meie riiki tuua. Põhjus pole mitte niivõrd haiguste ennetamises, vaid asjaolus, et Venemaa ei ole Euroopa Liidule samaväärsuse saamiseks taotlust esitanud. Seega ei saa alustada menetlust importimise heakskiitmiseks. See tähendab, et näiteks tomatiseemet ei tohi Eestisse Venemaalt tuua sõltumata sellest, kas plaanis on seeme koduaias mulda panna või edasi müüa.

Milliseid seemneid tohib riiki tuua?

Samaväärsetest riikidest imporditud seemnepartiid peavad olema pakendatud ja märgistatud rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Seemnepakendid peavad olema varustatud rahvusvahelise, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) etiketiga ja igal imporditaval seemnepartiil peab kaasas olema fütosanitaarsertifikaat. Erandit oma tarbeks toomisele ega väikesele kogusele ei ole.

Seemnete importi kontrollib Maksu- ja Tolliamet ning taimetervise valdkonnas Põllumajandus- ja Toiduamet. Kuna Eesti asub Euroopa Liidu välispiiril, on oluline, et kontroll oleks tehtud liidu nõuete kohaselt.

Köögiviljakultuurid, mida importimisel kontrollitakse

Allium cepa L. – harilik sibul; pesasibul, värtensibul

Allium fistulosum L. – talisibul

Allium porrum L. – porrulauk

Allium sativum L. – küüslauk

Allium schoenoprasum L. – murulauk

Anthriscus cerefolium (L.) Hoffm. – aed-harakputk

Apium graveolens L. – seller, juurseller

Asparagus officinalis L. – spargel

Beta vulgaris L. – punapeet, lehtpeet

Brassica oleracea L. – roheline spargelkapsas, lillkapsas, kähar lehtkapsas, rooskapsas, kähar peakapsas, valge peakapsas, punane peakapsas, nuikapsas

Brassica rapa L. – pekingi lehtnaeris, naeris

Capsicum annuum L. – harilik paprika

Cichorium endivia L. – kähar endiiviasigur, sile endiiviasigur e eskariool

Cichorium intybus L. – salatsigur, punasigur või itaalia sigur, tööstuslik sigur

Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. et Nakai – harilik arbuus

Cucumis melo L. – melon

Cucumis sativus L. – harilik kurk, kornišon

Cucurbita maxima Duchesne – suureviljaline kõrvits

Cucurbita pepo L.– harilik kõrvits

Cynara cardunculus L. – harilik artišokk, hispaania artišokk e kardi

Daucus carota L. – aedporgand

Foeniculum vulgare Mill. – harilik apteegitill

Lactuca sativa L. – aedsalat

Petroselinum crispum (Mill.) Nyman ex A. W. Hill – aedpetersell

Phaseolus coccineus L. – õisuba

Phaseolus vulgaris L. – põõsasuba, lattuba

Pisum sativum L. (partim) – kortsteraline hernes, siledateraline hernes, suhkruhernes

Raphanus sativus L. – redis, must rõigas

Rheum rhabarbarum L. – kurdlehine rabarber

Scorzonera hispanica L. – aed-mustjuur

Solanum lycopersicum L. – harilik tomat

Solanum melongena L. – baklažaan

Spinacia oleracea L. – aedspinat

Valerianella locusta (L.) Laterr. – põldkännak

Vicia faba L. (partim) – põlduba

Zea mays L. (partim) – suhkrumais, lõhenev mais

Nimekirjad riikidest ja seemnetest, mida tohib tellida või reisilt kaasa tuua, leiab Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliameti kodulehelt. Keelud puudutavad peaasjalikult põllumajanduslikke (sertifitseeritavaid) seemneid: köögi- ja juurviljad, sööda-, õli- ja kiukultuurid ning teraviljad.

Järgida tuleb taimetervise nõudeid

Enne seemnete tellimist on oluline veenduda, et seemnetega oleks kaasas fütosanitaarsertifikaat. Fütosanitaarsertifikaat kui dokument tõendab, et seemned on kontrollitud ja taimekahjustajatest vabad. Ilma sertifikaadita piirile saabunud seemneid Maksu- ja Tolliamet riiki ei luba. Need seemned kuuluvad hävitamisele või lähetajariiki tagasisaatmisele. Taimetervise nõuete eesmärk on vältida taimehaiguste ja -kahjurite levikut, kuna posti teel saadetavad või reisijate pagasis kaasa toodavad seemned ja taimed on üks peamisi kahjurite levikuteid.

Piirangud on kehtestatud kõikvõimalike haiguste Eestist eemale hoidmiseks, sest ka troopilisest kliimast toodud taimehaigused ja -kahjurid on meil võimelised ellu jääma. Seemnetega levivad haigustekitajad võivad paikneda erinevates seemneosades või asuda saastajana seemnepakendis. Näiteks võib seemnete hulka sattuda mõne seene õhu kaudu levivaid eoseid. Samuti võib esineda patogeene, mis peidavad end seemne pinnal, seemnekestade vahel, seemne toitekoes või idus endas.