:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/23/13742493t1h6fa3.jpg)
Kinnisvara hinnalangust pole põhjust praegu oodata, sest odav laenuraha ja vajadus suurema elamispinna järele lükkavad ostunõudlust tagant, tõdesid Luminori kinnisvarateemalisel seminaril osalenud spetsialistid.
ASJATUNDJAD ⟩ Kinnisvara hinnalangust pole mõtet oodata
Luminori kolmapäeval toimunud veebiseminar «Lastega perede soovid ja võimalused kodu ostmiseks» käsitles noorte perede oma kodu soetamisega seonduvat. Seminari moderaatori, näitleja ja viimaste aastate jooksul mitu korda kodu vahetanud Mikk Jürjensi sõnul on tema uue kodu ostmise taustal alati käinud tuttavate jutt, et just praegu on halb aeg kinnisvara soetada, oota natuke, kohe hinnad langevad.
«Muidugi on see jutt osutunud valeks, aga kõheda tunde on ikkagi sisse tekitanud. Kardad, et teed vale otsuse,» jagas Jürjens oma koduvahetusemotsioone.
Kinnisvaraasjatundjate hinnangul ei tasu hinnalangust ka praegu oodata. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul sai eelmisel kevadel Tallinna-Harjumaa turg küll kõige rohkem pihta, aga pärast suvist taastumist on see piirkond võtnud jälle veduri rolli ja hinnakasvu toetab ka laenuraha odavnemine.
«Lisaks on kinnisvaraturule jõudmas pensionireformi raha,» ütles Saksing ning lisas, et see keskmine 10 000–15 000 eurot, mis teisest sambast välja võetakse, sobib just hästi omafinantseeringuks.
Luminori Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane ütles, et kaugtöö on tekitanud olukorra, kus vajatakse veidi suuremat elamispinda. «Inimestel on ka kulutused olnud viimase aasta jooksul väiksemad,»märkis Rebane.
Rebane nentis, et hinnatõusu jutt käib praegu tõesti ringi ja see omakorda suurendab ka ostunõudlust. «Oleme aasta jooksul märgatavalt oma laenumahte kasvatanud. Paljud noored pered ilmselt pelgavad, et äkki sügisel enam ei saa sama suurt elamist oma perele soetada,» ütles Rebane. «Eks muidugi võib ju alati oodata hindade odavnemist, aga tavaliselt pole seda juhtunud.»
Rebane andis lihtsa valemi, kuidas arvutada, kui kallist kinnisvara oleks mõistlik oma perele soetada. Selleks tuleb perekonna aastane sissetulek korrutada viiega. Kui näiteks aasta sissetulek on 15 000, siis vaata 75 000 eurost kinnisvara, kui 20 000, siis 100 000 eurost kinnisvara.
Nii Rebane kui Saksing nentisid, et pikas perspektiivis on kinnisvaraga raha kaotada siiski keeruline. Saksing meenutas enda esimest korterimüüki aastakümnete eest, kui müüs ühetoalise korteri, mis maksis tollal 1200 eurot. «Praegu saab sama raha eest televiisori,» märkis ta.