:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/27/13748634t1hbbfc.jpg)
Esimese kodu ost on enamiku inimeste jaoks suurim rahaline otsus, mille nad langetama peavad. Enamik kodusid ostetakse tänapäeval laenuga, mis tähendab, et esimese kodu ostja peab arvestama ka koduga kaasneva rahalise kohustusega.
EKSPERT SELGITAB ⟩ Kui palju võiks uuele kodule kulutada ning millised on kõige olulisemad mõttekohad
Luminori Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane jagab nõuandeid, millele peaksid inimesed kodu soetades mõtlema ja kui pika perspektiiviga peaks esimese kodu ostu puhul arvestama.
Esimese kodu ostu ei tasu liiga pika perspektiiviga planeerida
Iga rahalise otsuse juures tuleb inimesel esimese asjana mõelda oma finantsvõimekusele. Muidugi ei pruugi kodu ostmine igaühe jaoks ka võrdselt oluline olla.
«Mõni mõtleb esimese kodu peale kolmekümneselt, teine jällegi kahekümnendate alguses,» sõnas Rebane. Ta lisas, et tavaliselt jääb esimese kodu ost sinna aega, kus koolitee läbitud ja on tekkinud püsiv sissetulek ehk töökoht.
Kuna kodu soetamine seob inimese kinnisvara ja tihti ka laenukohustusega, tuleb otsus ka tulevikku vaadates enda jaoks läbi mõelda. Siin aga ei tasu Rebase sõnul liiga pikalt ette mõelda.
«Põhimõtteliselt ei tasu esimese kodu peale mõelda igavikulises perspektiivis, et sinna ma kolin ja jään surmani elama. Esimese kodu puhul võiks mõelda oma argiste vajaduste peale. Kui sa oled aktiivsem ja tahad palju liikuda, siis tõenäoliselt võiks kolida kesklinnale lähedale,» rääkis Rebane.
Just asukoht on Rebase sõnul üks olulisemaid aspekte kinnisvara väärtuse määramisel, ka tulevikku vaadates.
«Minu soovitus see, et sa ei pea mõtlema kümme aastat ette. See on liiga pikk perspektiiv oma esimese kodu ostmiseks, eriti noorel inimesel, kellel pole võimalik arvestada ette oma ootusi ja vajadusi. Võta samm-sammult, soeta koduks selline kinnisvara, mis on igati korralik ja mida on võimalik pärast maha müüa,» lisas ta.
Ahvatlevad uusarendused ja igakuised kulutused
Kesklinnas asuva kinnisvara väärtus on enamikule inimestele niisamagi selge. Viimasel ajal on populaarsust kogunud ka kodu soetamine uusarendusse, mispuhul soovitab Rebane kindlasti teha selgeks, millised on ostja võimalused.
«Kui muidu on noorel inimesel võimalik osta kodu 10-protsendilise sissemaksega, siis uusarendusse kodu soetades peab arvestama, et kui korter maksab näiteks 100 000 eurot, siis ilmselt kulub täiendav 10 protsenti sellest lisaks juba sisustamise peale. Kümnest tuhandest saab kohe kakskümmend ja sellist summat võib olla noorel inimesel üpris keeruline koguda,» tõi ta näiteks.
Raha mõttes võib seega esimese kodu ostmine olla lihtsam ja odavam, kui korteril on olemas juba kõik peamised sisustuselemendid, näiteks köök. Lisaks ostuhinnale on väga oluline ka kodu igakuise maksumuse suurus.
«Igakuised kulutused kodule peaksid jääma mõistlikuks. Me kõik, eriti veel noored inimesed, tahame, et raha jääks ka elamise kõrvalt üle. Olukord, kus kulutused kodule moodustavad 40–50 protsenti sissetulekust, on kehv. Pigem võiks see suurusjärk olla 25–30 protsenti, eriti nooremana, kus sissetulekud on tõenäoliselt väiksemad,» rääkis Luminori jaekaubanduse juht.
«Noorele inimesele annaks soovituseks rusikareegli: esimese kodu peale võiks kulutada kuni viie aasta sissetuleku,» lisas ta. Kui sinu sissetulek on näiteks 20 000 eurot aastas, siis kodu ostu peale võiks kulutada kuni 100 000 eurot, kui 30 000 aastas, siis 150 000 eurot jne. «See võib olla ka leibkonna sissetulek,» täpsustas Rebane ja lisas, et auto puhul kehtib sarnane reegel: sõiduki peale võiks kuluda kuni ühe aasta sissetulek.