NÄPUD MULDA ⟩ Asjatundja selgitab, millised aiatööd tuleks lähema kuu jooksul ette võtta

Aiahooaeg on alanud! Foto: Shutterstock

Kevad näitab küll veel oma külmemat palet, aga jüripäevast alates jagub aias tööd kuni novembrini välja. 

Päikeselised ilmad on nii mõnegi rohenäpu kuulekalt aeda meelitanud. Aprillis on aias mõned kiired tööd ja käputäis selliseid, mis eeldavad kannatust ja soojemat ilma. K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets toob välja, millised aiatööd tuleks lähema kuu jooksul ette võtta, et aed oleks suveks valmis. 

Kärpimine hoiab põõsad-puud paremas vormis

Aprillis ja mai alguses võib lõigata julgelt viljapuid ja -põõsaid, seejuures tuleks miinimina maha võtta külma- ja lumekahjustusi saanud oksad.

• Samal ajal võib pügada ka hekke ja erinevaid ilupõõsaid.
• Muru pole põhjust liiga vara kärpima hakata, see võiks kasvada esmalt tugevaks ja silmale ehk liigagi kõrgeks, esimese muruniitmise võiks ette võtta alles mai keskel või isegi lõpus. Küll võib muru juba praegu korralikult läbi riisuda ja mai alguses külvata külmast kahjustada saanud murulaikudesse muruseemneid. 
• Lõika lillepeenardes maha eelmise aasta kuivanud lillevarred.

Stardipauk uueks hooajaks

Kevadkuudel on taimede väetisevajadus suur, seega võiks võtta ette nii viljapuude- ja põõsaste, hekkide kui lillede väetamise.

• Kevadel peab väetis olema lämmastikurikas, see soodustab taimede tärkamist ja kasvamist.
• Võimalusel väldi universaalväetisi ja vali igale taimele sobilik kombinatsioon, mis võiks pakkuda ka kaitset kahjurite ja seenhaiguste eest. Puude, põõsaste ja lillede väetamise kõrval ei tasu unustada ka muru, mis vajab samuti toitaineid.
• Vaata üle kompostikasti sisu ja kaeva see läbi, et kiirendada taimejääkide kõdunemist. Kui kompost on valmis, saab selle juba väetisena kasutusele võtta.

Millal on parimad külviajad?

Kohe, kui maikuus on läinud ilmad püsivalt plussi, võib alustada köögivilja külvamisega ning panna mulda näiteks salat ja redis.

• Mai teises pooles võib julgelt külvata enamikke suvelilli, aga eelnevalt võiks siiski uurida iga taime puhul selle sobivat külviaega, mõned lilled vajavad kindlasti ka ettekasvatust ega hakka ise aias juuri alla kasvatama.

Istutustöödel lähtu ilmast, mitte oma sisetundest                           

Istutustöödega tuleb alustada ilma jälgides – külmaõrnu taimi ei tohiks seni õue viia kuni neid kimbutab öökülma oht.

• Juba praegu võib panna mulda viljapuud ja põõsad, osad hekitaimed, ilupõõsad ning külma mittekartvad lilled, näiteks võõrasemad ja aedkannikesed, samuti võib panna rõdukastidesse esimesed maitsetaimed.
• Okaspuude istutamiseks on hea aeg mai keskpaik, siis on nende jaoks piisavalt soe, aga kindlasti tuleb arvestada ka ohtra kastmisega.
• Ettekasvatatud lilledel võiks lasta veel kuni soojemate ilmadeni toas sirguda, jälgides, et neile jaguks piisavalt valgust ja vett, aga kastides ja karpides ei tekiks liigniiskust, mis võib põhjustada hallitust ja mädanikku. Mai teises pooles saab viia õue suurema osa ettekasvatatud suvelilledest, aga õrnemaid võiks kaitsta öökülmade eest kattelooriga.
• Ettekasvatatud köögiviljad on veel õrnad, need võiks aiamaale istutada alles mai teises pooles.
• Ettekasvatatud tomateid ja kurke võib istutada kasvuhoonesse alates mai teisest või kolmandast nädalast, avamaale ei tasu neid aga viia enne mai lõppu ja ka siis tuleb valida päikeseküllane asukoht, sest näiteks kurk armastab sooja ega taha varju. Vajadusel tuleb kaitsta taimi öökülma eest kattelooriga.