Bambust sisaldavast plastist toidunõud nõuetele ei vasta ning seetõttu tuleb nende müük lõpetada, kirjutab Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Katrin Jõgi Maablogis.
Millistest bambusnõudest käib jutt?
Vahet tuleb teha bambusest ja bambusjahu sisaldavast plastist valmistatud esemetel. Bambusest valmistatud esemete puhul on näha bambuse struktuuri, kuid bambusjahu sisaldav materjal näeb välja nagu plast. Viimasel juhul on tegemist enamasti melamiinplastiga, mis valmistatakse melamiinist ja formaalhüüdist ehk ainetest, mis võivad kujutada endast ohtu inimese tervisele.
Bambusjahu sisaldavast plastist valmistatud toidunõusid reklaamitakse sageli 100 protsenti bambusest koosneva ja biolagunevana. Selline reklaam on eksitav, sest bambusjahule on lisatud teisi aineid ning melamiinplast ei ole biolagunev.
Bambusjahu sisaldavast plastist võib toitu erituda tervisele ohtlikke koostisosi
Kehtivate nõuete kohaselt tohib plastist toidunõude valmistamisel kasutada üksnes selleks lubatud koostisosi. Bambusjahu ja mõnede teiste taimsete koostisosade (nt mais, nisuõled) kasutamiseks ei ole luba taotletud ning seetõttu ei ole neid lubatud toiduga kokkupuutuvates plastmaterjalides kasutada.
Kuigi bambust ei peeta toksilisi ühendeid sisaldavaks taimeks, tuleb hinnata, kui hästi sellest saadud koostisosad plastiga ühilduvad ja kui püsiv on saadud materjal, et sellest ei erituks toitu koostisosi tervisele ohtlikus koguses.
Euroopa Liidus on kontrolli käigus leitud bambusjahu sisaldavaid plastnõusid, millest on eritunud tervisele ohtlikku melamiini või formaldehüüdi üle piirnormi ning mõnel juhul on piirnormi ületus olnud väga suur (kuni 30 korda üle piirnormi).