TAGASIVAADE ⟩ Kinnisvaraturg oli aprilliski kuum

Väga tugev nõudlus on kasvatanud hinnataset. Foto: Shutterstock

Eelmistel kuudel võimendunud kinnisvaraturu tendentsid jätkusid ka aprillis, kirjutab analüütik Igor Habal Uus Maa blogis. 

Tavapärasest väiksem pakkumine, ent väga tugev nõudlus on kasvatanud hinnataset ning toonud tagasi fookusesse järelturukorteri. Näiteks Tallinnas müüdi esimeses kvartalis üle 1700 järelturukorteri, mis oli viimase viie aasta parim tulemus. Taoline olukord on toonud mitmete korterite puhul kaasa oksjoneid, kuna potentsiaalseid ostuhuvilisi on rohkem.

Uusarendustesse on tagasi tulnud olukord, kus nii mõnegi arenduse kõik korterid on enne avalikku müüki või selle algfaasis broneeritud. Samuti müüakse juba kortereid majades, mille valmimisaasta on 2023.

Nõudlust on kõrgel hoidnud ka soov soetada kinnisvara selleks, et kaitsta oma sääste inflatsiooniohu eest, samuti tavapärasest madalamad tarbimiskulutused ning teadmine, et selles turufaasis me hinnalangust enam ei näe. Võib öelda, et nii mõnegi tänase ostuotsuse taga on selle tegemata jätmine eelmisel aastal.

Turg jätkas kasvu

Aprillis müüdi sarnaselt märtsile üle 2000 korteri kuus, esialgsetel andmetel 2124, mis jäi varasemate aprillikuude lõikes alla vaid 2007. aasta aprillile, mil sõlmiti 2293 tehingut.

Müüdud korterite mediaanhind oli kogu Eesti lõikes 1633 eurot ruutmeetri kohta, jäädes alla vaid eelmise aasta detsembrile. Võrreldes 2020. aasta esimese nelja kuuga on tänavu sõlmitud üle 20 protsendi enam tehinguid. Korteri ruutmeetri mediaanhind on samal ajal suurenenud 6,3 protsenti.

Hinnatõus linnades pole siiski liiga kiire

Suuremates linnades oli turg samuti väga aktiivne. Tallinnas sõlmiti eeldatavasti teist kuud järjest üle 1000 korteritehingu kuus (esialgsetel andmetel veel 994), mille ruutmeetri mediaanhind oli kuuendat kuud järjest üle 2100 euro ruutmeetri kohta.

Tartus oli hoolimata uusarenduskorterite veidi väiksemast osakaalust mediaanhind viiendat kuud järjest üle 1700 euro ruutmeetri kohta, esialgsetel andmetel sõlmiti 175 tehingut.

Pärnus sõlmiti kolmandat kuud järjest üle 80 tehingu (esialgsetel andmetel 87), mille mediaanhind oli üle 1300 euro, mis Pärnu puhul on pigem erandlikult kõrgem tulemus.

Pärast märtsi, ehk läbi aegade edukaimat kuud langes Narvas tehingute arv esialgsetel andmetel vaid 58ni, mis viimaste aastate lõikes on siiski üsna keskmine tulemus. Tehingute mediaanhind oli Narvas kuuendat kuud järjest üle 400 euro ruutmeetri kohta. 

Kui eelmise aastaga võrreldes on erinevate linnade tehingute arv esimese nelja kuu lõikes kas tõusnud või langenud, siis hinnataseme liikumine on olnud valdavalt üles. Nii on antud näitaja tõusnud Pärnus 2,2 protsenti, Narvas 5,6 protsenti, Tallinnas 7,4 protsenti ja Tartus 18,9 protsenti. Kui Tartu puhul avaldas tugevat mõju tunduvalt suurem uusarendustehingute osakaal, siis nii kogu Eesti kui ka teiste suuremate linnade puhul võib öelda, et väga kiirest hinnakasvust ei saa rääkida, pigem on see seni jäänud viimaste aastate keskmise taseme juurde.

Huvi suvilate vastu endiselt kõrge

Aktiivsus pole piirdunud vaid korterituruga. Majade ja suvilatega sõlmiti esialgsetel andmetel 400 tehingut, mida oli sama palju kui märtsis. Eelmisel aastal ületati 400 tehingu piir vaid juunis, juulis ja septembris.

Muide, suvilate osas väärib tähelepanu 35 tehingut Ida-Virumaal, varasemalt on aprillis sõlmitud seal keskmiselt 10 tehingut vähem.

Elamumaakruntidega sõlmiti esialgsetel andmetel samuti 400 tehingut, mida oli küll vähem kui märtsi 572 tehingut, ent väärib märkimist, et mullu ei jõutud kordagi ka 400 tehinguni.