T, 4.10.2022

Korterelamu kindlustus ehituskahjusid ei kata

Kodu.postimees.ee
Korterelamu kindlustus ehituskahjusid ei kata
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Korterelamutes on peamiselt veekahjud.
Korterelamutes on peamiselt veekahjud. Foto: Shutterstock

Suve tulekul on paljude kortermajade juures alanud ulatuslikud renoveerimis-, soojustus- või muud ehitustööd. Paljud elanikud ja ühistud aga ei tea, kui oluline on veenduda, et ehitaja oleks sõlminud renoveeritava hoone kindlustamiseks ehituskindlustuse ehk CAR-kindlustuse.

«On vägagi positiivne, et kortermaju kindlustatakse üha rohkem. Kindlasti on siin oma osa rekonstrueerimislaenudel, sest finantseerijate üks tingimus on hoone kindlustatus. Lisaks mõjutavad inimesi meediakajastused tormikahjudest ja suurtest veekahjudest, mis panevad mõtlema, mis saab siis, kui nende majaga midagi juhtub. Samas ei teata sageli, et tavapärane kortermaja kindlustus ei kata ehituskahjusid,» selgitas Salva Kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Kaspar Lillmaa.

Ehituskahjud pole seotud üksnes ehitaja tehtud otseste vigadega. «Näiteks on tulnud ühistutele halva üllatusena olukordi, kus on tellitud hoone katuse vahetus. Tööde ajaks paigaldatakse ajutine katus, mis tormi tõttu minema lendab. Seeläbi võib ka korterisse pääsenud vihmavesi tekitada suurt kahju. Kõik see käibki ehituskahju alla ja tavapärane kortermaja kindlustus neid kahjusid paraku ei kata,» märkis Lillmaa.

Sarnaselt on ehituskindlustus tähtis näiteks hoone kütte- ja veesüsteemide torustike vahetuse puhul, kuna veekahjude oht on suur. Lisaks katab kindlustus kahjud, kui ehitustööde käigus peaks tekkima tulekahju.

Ehituskindlustus polegi ühistu ülesanne ja seepärast oleks enne igasuguste ehitustööde algust kasulik alati kontrollida, kas ehitajal on olemas CAR-kindlustus, mis katab ehitustegevusest tulenevaid riske. Eriti tähelepanelik peaks olema väikeste ehitusettevõtete puhul, kellel puudub pikem ajalugu. 

Ehituskindlustust täiendab omakorda kortermaja enda kindlustus, mis annab kaitse muude riskide vastu, nagu torm, üleujutus, vargus, tulekahju, seadmerike ja torustiku leke.

Kas kodukindlustusest ei piisa?

Enamasti on värsketel korteriomanikel sõlmitud kodukindlustus, kuid see katab vaid konkreetset korterit ja selle sisustust. Igale korteriomanikule kuulub aga ka kindel protsent majakarbist, koridorist, katusest jm rajatistest.

«See tähendab, et kui torm viib majalt katuse, on see kõigi ühine vara, mida kodukindlustus paraku ei kata ning kortermaja kindlustuse puudumisel tuleb see korteriomanikel oma taskust kinni maksta,» selgitas Lillmaa. Lihtne arvutus näitab, et kui majas on 10 võrdse suurusega korterit, siis kuulub igale korteriomanikule 10 protsenti hoonest ning uue katuse panekul tuleb kõigil tasuda 10 protsenti selle maksumusest.

Kortermaja kindlustus hõlmabki hoone osi, mis on kaasomandis: alates välisseintest ja katusest kuni elektri-, kütte- ja valvesüsteemideni. Selle alla lähevad muu hulgas vandaalide lõhutud trepikoja uksed või keldriaknad ja rikutud fassaad. Paraku on ka hulk ettenägematuid kahjusid, mille vastu on samuti mõttekas korterelamut kindlustada. Eritööd, nagu grafiti puhastamine fassaadilt, tõkkepuu ja prügimaja remont või välisvalgustuse uuendamine, võivad kujuneda väga kalliks.

Märksõnad
Tagasi üles