L, 3.12.2022

EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Lümanda ministeeriumikooli ehitus põhjustas vallas suurt rahulolematust

Kodu.postimees.ee
Lümanda ministeeriumikooli ehitus põhjustas vallas suurt rahulolematust
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Lümanda koolihoone 1930. aastatel.
Lümanda koolihoone 1930. aastatel. Foto: Saaremaa Muuseum / Maria Vaga

Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.

4. juunil 1875 andis Venemaa Rahvahariduse Ministeerium haridusminister krahv Dmitri Tolstoi initsiatiivil välja juhendi ministeeriumikoolide asutamiseks Vene impeeriumis. Uut tüüpi koolide loomise eesmärk oli ühelt poolt korrastada Venemaa väga killustunud koolisüsteemi, teiselt poolt anda maarahvale võrreldes teiste külakoolidega paremat algharidust.

Ka näidiskoolideks kutsutud ministeeriumikoolid jagunesid 1-klassilisteks, kus õppetöö kestis kolm aastat, ja 2-klassilisteks, kus õppetöö kestis viis aastat. Viimaste õppekavas oli hulk uusi aineid, mida vallakoolides ei õpetatud. Ministeeriumikooli hoonete ehitamiseks ja õppevahendite muretsemiseks eraldas riik valdadele ühekordset abiraha, samuti maksis kinni õpetajate palga. Valdade hooleks jäi üksnes kooli ülalpidamise, nagu valgustuse, kütte, remondi jm kulud. See oli valdadele küll väga soodne, kuid kogukond kaotas kooli asjades kaasarääkimise hääle, sealhulgas ka õpetajate valimise õiguse.

Eesti esimene ministeeriumikool asutati 1885. aastal Aaspere vallas Liigustes. Saaremaa esimene ministeeriumikool alustas tööd 1896. aastal Lümandas talumajast üüritud ruumides. Uue koolimaja projekteeris Riia õpperingkonna arhitekt, kuid pole teada, kas see oli Aleksei Kieselbasch või nooremarhitekt J. Pfeiffer, kes koostas ehituse eelarve.

Lümanda 2-klassilise ministeeriumikooli võimas kahekorruseline paekivihoone püstitati 1896–1897. Müüritööd alustas Juhan Kohu ja lõpetas Toomas Saar, katuse puitosa tegi Peeter Roost ja kattis Riiast toodud plekktahvlitega Peeter Kuivjõgi. Ehitus läks vallale maksma 13 257 rubla ja 96 ja pool kopikat. Kuigi toetust saadi ka riigilt, tekitasid väljaminekud ja töökohustused, eriti materjali kohale vedamise sund, vallas suurt rahulolematust. Mitme küla elanikud keeldusid tööst ja tõrkusid hiljem tasumast selle eest taludele karistuseks määratud summasid.

Sündmused kulmineerusid 4. septembril 1897 nn Austla sõjaga, mil talumehed ajasid kivide ja püssidega laiali ehitusvõlgu sisse nõudma tulnud politseisalga. Vastuhakku tuntakse ka «pudrusõja» nime all, sest pärimuse järgi olevat koormiste sissenõudjaid tagasi tõrjutud kuuma pudruga.

7. jaanuaril 1898 pidulikult pühitsetud koolimajas töötab Lümanda kool tänini.

Tekstid ja fotod pärinevad muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis.

Märksõnad
Tagasi üles