EI, AITÄH! ⟩ Kinnisvara, kus Eesti lastega pered võimalusel ei elaks

Perede majanduslik seis on varasemaga võrreldes paranenud. Foto: Shutterstock

Kõige vähem ihaldusväärne kinnisvara on Eesti lastega perede jaoks maal asuv korter, mille soetaks vaid kolm protsenti inimestest, vahendab kinnisvaraportaal City24.

Luminori tellimusel läbiviidud uuring kolmes Balti riigis näitas muuhulgas, et maal asuv korter pole ihaldusväärne ei Eestis, Lätis ega Leedus. Nii tahaks maale korteri osta vaid 3% eestlastest, 2% lätlastest ja 1% leedulastest.

Mõnevõrra üllatuslikult ei tundu hea ostuna ka korter pealinna lähistel, mida eelistaks vaid 5% eestlastest. Samas pealinna lähistel asuvat maja oleks valmis ostma 22% eestlastest, kuid pealinnas sees asuv maja aga enam nii hea kodu asupaigana ei tundu, seda sooviks soetada 9% eestlastest.

Luminor Eesti jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul peegeldavad uuringu tulemused asjaolu, et kui juba maal elada, siis eestlase selge eelistus on oma maja. «Samuti on maapiirkondades väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid kinnisvaraarendus olnud väga tagasihoidlik, mis tähendab, et kaasaegseid hea kvaliteediga kortereid on neis piirkondades vähe,» ütles Rebane.

Kõige suurem kinnisvaraeelistus ongi eestlase jaoks oma maja maapiirkonnas, mida sooviks osta lausa 30% küsitlusele vastanutest. Lätlastele meeldiks enim elada suurlinna läheduses asuvas majas (27%) ja leedulastele oma majas mõnes muus suuremas linnas peale pealinna (26%).

Kokkuvõttes sooviksid pooled küsitletud peredest oma kodu lähiaastatel välja vahetada. Selle peamised takistused on aga liiga väike sissetulek ja omafinantseeringu puudumine, mis eestlaste jaoks on suurem probleem kui lätlastel ja leedulastel (Eesti 49%, Läti 35%, Leedu 39%).

Vähemalt osaliselt võib uue kodu ostmise soov olla seotud sellega, et 19% eestlastest tunnistasid, et koroona ajal on perel kitsaks läinud ja on kasvanud vajadus suurema eluruumi järele. Samas väitsid pooled vastanutest, et koroonapandeemia pole nende elutingimusi halvendanud.

Luminor korraldas uuringu 2021. aasta märtsis koostöös uuringukeskusega SKDS ja küsitles rohkem kui 2100 Balti riikidest pärit alla 18-aastaste lastega peret.