STATISTIKA ⟩ Miks meil nii vähe laenuga kinnisvara on?

Kas teadsid, et skandinaavlastel kulub eluasemele tunduvalt rohkem kui eestlastel? Foto: Shutterstock

Kas teadsid, et ainult 22 protsenti eestlastest omab laenuga kinnisvara ja seejuures Skandinaavias on see rohkem kui 50 protsenti? Luminori Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane avas statistikat eestlaste igakuiste kulutuste osas ning selgitas, miks ikkagi nii vähe eestlasi laenuga kinnisvara omavad.

Esimese asjana rõhutas Rebane, et inimeste igakuised kulutused sõltuvad suuresti inimese elujärjest. «Mida kõrgem on elujärg, seda vähem kulub sul proportsionaalselt enda elus hoidmise ehk toidu peale. See tähendab automaatselt, et rohkem raha jääb kestvate asjade, näiteks kodu jaoks. Sel põhjusel on ka jõukamates riikides kinnisvarahinnad kõrgemad. Kui Eestis peetakse üle 3000 euro ruutmeetri kohta ülikõrgeks hinnaks, siis Helsingis algab ülikõrge hind kuskil 7000 eurost ruutmeetri kohta,» selgitas ta.

Oluline erinevus on ka elatuskulude puhul eestlaste ja mitmete jõukamate rahvaste kinnisvara omamise statistikas – eestlastest omab laenuga kinnisvara 22 protsenti, samas kui Rootsis on vastav näitaja 51 protsenti, Islandil 61 protsenti ja Hollandis 60 protsenti, vahendab kinnisvaraportaal City24. 

«Siin on põhjuseks nõukogude ajal esimese ringiga saadud magalakorterid, mis olid teatavasti laenuvabad,» selgitas Rebane.

Seda näitab ka teiste kunagiste liiduriikide statistika: Lätis ja Leedus omavad laenuga kinnisvara vastavalt 13 protsenti ja 12 protsenti inimestest ehk veelgi vähem kui meil Eestis. Näiteks Rumeenias omab laenuta kinnisvara koguni 90 protsenti inimestest.

Jõukamates riikides ei ole inimestel tasuta kätte saadud kinnisvara, mistõttu on ka loogiline, et nad ostavad kodusid pigem laenuga ning seda ka investeerimise eesmärgil.