:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
Põlispuudega piiratud, rohkete lillealadega kujundatud Mäe-Lustoja talu õue ja uusi hooneid ümbritsevad orgu kaevatud tiigid ja taamal rõõmustavad silma nurmed ja metsatukad. Ligi 30 aastat tagasi aga avanes kodumaile naasnutele üpris troostitu vaatepilt.
«1. aprillil 1992 siia võssakasvanud varemete juurde tulles oli mul kaasas Tudu metsamajandi traktorist, kellega koos möllasime nädal aega, et saaks ehitustöödega alustada. Algul elasin vagunelamus metsavahist naabrimehe hoovis,» meenutab mitmeid tähtsaid ametikohti pidanud metsamees Tõnu.
/nginx/o/2021/06/18/13859643t1hb5a9.jpg)
Tööd tuli teha tohutult. Nii veeti ainuüksi rääma jäetud tiigi kaldalt minema mitu veoautokoormat sinna ladustatud väetisekotte. Ime küll, et nüüd saavad selles tiigis kalad elada!
Kartulimaa ja mesipuud
Korrastustöödega ühel ajal käis uue elamu ja majandushoonete planeerimine-ehitamine. «Nüüd on taluõu hoopis teistsugune kui enne Teist maailmasõda. Toona olid kõik abihooned püstitatud maantee poole ja elumaja oli praeguse kasvuhoone asukohas aia sügavuses,» mainib mees.
/nginx/o/2021/06/18/13859645t1hd2bf.jpg)
L-kujulise maja projekteeris Säde Lindi. Lühemasse tiiba kolisid Tõnu vanemad sisse juba 1993. aastal, pikema ehk peretiiva ehitus kestis veel aastaid. Alguses elati siin tõelist taluelu, sest vanemad pidasid loomi ja seepärast tuli ka kartulit kasvatada, heina teha jms. Nüüd on Lindebergidel ainult kanad, kass ja koer ning mesilased.
«Varem oli meil kolm taru ja Tõnu isa tegeles nendega, nüüd on tarusid ainult üks,» lausub pereema Anu. Mesilastele avaneb kevadest sügiseni rikkalikult õitsev ala – maja ümber on tohutult sibul- ja püsililli, elulõngu, roose, rodosid ja ilupõõsaid. Mõned ilutaimed on ka neile kingiks toodud, näiteks kolmest tiigist väikseimas aastaid pilku püüdnud roosa õiega vesiroos.
N-ö roheliste näppudega Anul edenevad lisaks lilledele hästi ka maasikad, tomatid, kõrvitsad ja muu aiakraam.
/nginx/o/2021/06/18/13859647t1h5b73.jpg)
Avar ja helge
Tänapäevase talumaja pikema tiiva enam kui paarisajal ruutmeetril paiknevad seitse tuba, köök ja vannituba. Selles valgusküllases ja õdusalt sisustatud kodus jätkub alati ruumi ka kuuele lapselapsele. Talu tegemistes, varem ehitustöödelgi on kogu pere käed külge pannud ning pojad Risto ja Rauno on saadud kogemusi edukalt kasutanud oma kodude rajamisel.
Et Anu üks hobi on fotograafia, hakkab igas toas silma pilte tähtsatest peresündmustest. Need galeriid annavad kõneka ülevaate lastelaste sirgumisest, aga ka aianduse edenemisest, kodu kujundusest ja teistest tähtsatest peresündmustest. Näiteks 2006. aastal valis Eesti kodukaunistamise ühendus nende kodu Eesti kaunimate hulka. Tõnu oli 13 aastat Mõniste vallavanem ja kuulub praegu Rõuge valla volikokku, aukirjad annavad aimu tema pühendumisest kodukandi elu edendamisele.
/nginx/o/2021/06/18/13859648t1h8a32.jpg)
Kunagi õppisid Tõnu ja Anu koos põllumajandusakadeemias metsandust ja hiljem töötasid samuti koos – mees metsaülema, naine abimetsaülemana. «Aga ametnikuks vallas ei lubanud seadus mul saada ja seepärast töötasin Mõniste vallamajas koristajana,» meenutab Anu muigel sui. «Ta on eluaeg olnud mu usaldusväärne sekretär ja rahakotihoidja,» lisab mees.
Lootusrikas suveootus
Koroona tõttu on paljud asjad teadagi teistmoodi kui varem. Juuni alguses sai pere üle poole aasta esimest korda kokku Ülenurmel noorema pojapoja sünnipäeval, järgmised kohtumised aga loodetakse korraldada Võrumaal. Kui jaanipäeval on ilus ilm, süüdatakse lõke maja kõrval künkal, tuulisel päeval aga tehakse tuld järvemõõtu kaevatud tiigi saarel. Selleks ajaks peaks ka sinna viiv uus sild valmis saama. Maal ei saa töö kunagi otsa.
/nginx/o/2021/06/18/13859649t1h6947.jpg)
Juurte juurde tagasi
Juurte juurde tagasi
1950ndate alguses, enne poja sündi, suundus Tõnu ema Elmeriise toonase Mõniste valla Peebu külast oma ema ja kahe lapsega Rakverre, sest tema Karissöödi küla Leppora talust pärit kaasa Kurt oli metsavend ja küüditamise hirmus peeti õigeks asuda elama kodukandist kaugemale. Kui metsavend 1956. aastal maapaost naasis, elas pere Jõgevamaal, kui aga vanemad pensionile jäid, kolisid nad poja pere juurde Kiviõli lähedale. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist tahtis vanapaar väga tagasi oma kauni loodusega sünnipaika ja poja pere võttis nende soovi kuulda. Tõnu tuli kohe Võrumaale, tema abikaasa Anu jäi aga veel umbes kuueks aastaks, kuni pojad lõpetasid keskkooli, Põhja-Eestisse.
/nginx/o/2021/06/18/13859650t1h367c.jpg)
/nginx/o/2021/06/18/13859651t1h45f3.jpg)
/nginx/o/2021/06/18/13859652t1hc764.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/18/13859642t1he94f.jpg)
/nginx/o/2021/06/18/13859655t1h4aa6.jpg)
/nginx/o/2021/06/18/13859656t1h0023.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/18/13859657t1haf9b.jpg)
/nginx/o/2021/06/18/13859658t1h1aaf.jpg)
/nginx/o/2021/06/18/13859661t1h7acd.jpg)
/nginx/o/2021/06/18/13859664t1ha588.jpg)
/nginx/o/2021/06/18/13859665t1h48e7.jpg)
/nginx/o/2021/06/18/13859667t1he00f.jpg)
/nginx/o/2021/06/18/13859668t1h7e1e.jpg)