PIDEV PROBLEEM ⟩ Mida teha suurprügihunnikutega?
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
24. juuni 2021, 12:11
/nginx/o/2021/06/21/13865229t1hcba1.jpg)
Suured plastpakendid, vana mööbel ja katki läinud televiisorite kuhjad olmeprügi ladustamiseks mõeldud prügimajades ja -ruumides ajavad nii elanikud kui ühistu juhid hulluks. Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach pakub välja lahenduse, kuidas suurprügiga edukalt hakkama saada.
Ebavajalikke suuri asju ei tohi keldrites suvaliselt ladustada – tegemist on tuleohtliku kraamiga. «Suurimaks probleemiks suurprügi kogumisel on see, et kui tellitakse suur (ehitusprügi)konteiner, siis on naabermaja elanikud nagu prussakad selle ümber ja püüavad ka oma sodi sinna toppida ning osad konteineri tellinud ühistu liikmed ei suudagi enam oma prügi sinna ära mahutada,» selgitab Limbach.
Lahendus on aga tema meelest lihtne. Haldur, ühistu ja prügifirma peavad omavahel välja töötama täpse regulatsiooni, kuidas ja millal prügi ladustamine toimub.
«See peab toimuma piiratud aja jooksul ja järelevalve all, et võõraid oma vanade kineskoopteleritega eos eemal hoida, määratud kellaajal lüüakse konteinerile kate peale ja viiakse minema,» rõhutab Limbach.
Tegemist ei ole utoopiaga, sellised lahendused on Limbachi meelest reaalselt võimalikud, tuleb vaid loominguliselt läheneda, teha majaelanike hulgas teavitustööd ning ongi konteiner majaelanike suurprügiga ilusti täidetud.
«Kusjuures heaks nipiks on ka see, et pigem tihemini, aga väiksem konteiner, nii ei pea elanikud pikka aega oma suurprügiga ühes korteris elama ja saavad suisa planeerida, millal uus voodi osta. Lõpuks on see ka elanikele odavam, kui naabrite saamatust toita, kes ei suuda ise endale konteinerit tellida,» lisas ta.