Wabi sabi: ebatäiuslikkuses on ilu

Wabi sabi kodu. Foto: Nine Koepfer / Unsplash

Wabi sabi on budismist välja kasvanud Jaapani filosoofia, mille keskmes on ilu ebatäiuslikkuse ja mööduvuse aktsepteerimine. Tänapäeva perfektsust jahtivas maailmas on tegu pea et vastupanuliikumisega, mis aitab olla vaba piiravatest ideaalidest.

Umbes 700 aastat tagasi oli Jaapani aadlike seas elu tühjuse ja ebatäiuslikkuse mõistmine esimene samm valgustatuseni. Kõlab pessimistlikult, aga sarnaselt budismilegi oli tegemist millegi positiivsega, mis aitab olla vaba kannatustest.

Wabi sabi't ei ole lihtne üheselt tõlkida. Tähendus on ka ajas veidi muutunud. Algselt tähendas wabi ühiskonnast eraldi, looduses elamisega kaasnevat kurbust ja üksildust, kuid praeguseks sümboliseerib see rohkem magusvalusat melanhoolsust ja spirituaalset igatsust, maalähedust, lihtsust, värskust, vaikust. Seda saab kasutada nii loodusliku kui tehisliku kohta, iseloomustamaks tagasihoidlikku elegantsi. Samuti saab seda öelda objektidel leiduvate ebatäiuste kohta, mis lisavad ainult omapära.