Maa hindamine ei too enamikule inimestest kaasa muutusi

Kose-Uuemõisa, pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Järgmisel aastal viiakse üle pika aja taas läbi maade hindamine ning 2024. aastast hakkavad kehtima uued maahinnad. Mida hindamine tegelikult kaasa toob ning kas ja kuivõrd maamaksu mõjutab, kirjutab rahandusministeeriumi blogis kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik.

Eraisikud, ettevõtted, omavalitsused ja riik vajavad maade hinna kohta õiget infot, et tehingud ja maksustamine saaksid toimuda maa väärtusega kooskõlas. Järgmine maa hindamine viiaksegi läbi 2022. aastal ning uued maahinnad hakkavad kehtima 2024. Keda see aga tegelikult puudutab?

Maade hindamine uute maksumääradega ei mõjuta koduomanikke. Seaduses säilib kodualuse maa maksuvabastus nii, nagu see 2012. aastal kehtestati. Kodusaluse maa maksuvabastust hoopis laiendatakse maadele, mis on nii elamu- kui ärimaa otstarbega üheskoos. See tähendab, et kui kortermaja esimesel korrusel asub näiteks äripind, siis seaduse vastuvõtmisel ei pea selle maja korteriomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest enam maamaksu maksma. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.

Milleks maa eest maksmine üldse vajalik on? Maamaksu raha võimaldab omavalitsustel panustada elukeskkonda ja teenuste parandamisse. Kõik me tahame korras teid ja talvel lume koristamist ning omavalitsused saavad need kulud katta just maamaksu laekumisest.

Maks laekub täielikult omavalitsuste eelarvesse ja iga volikogu kehtestab tulevikus kolm maksumäära:

• elamu- ja õuemaale;
• metsa-, põllu- ja rohumaale;
• äri- ja tootmismaale.

Omavalitsused on lubanud maamaksu esialgu palju mitte tõsta. Selle tulevikus liiga suureks muutumise vältimiseks vähendatakse maksimaalseid määrasid 2,5–5 korda. Kui maatüki hind on 20 aasta jooksul keskmisest kiiremini kasvanud, tuleb appi piirang – ühegi maaomaniku maks ei saa kerkida rohkem kui 10 protsenti aastas. Igal juhul saavad maksumuutused olema enamjaolt väikesed ja mõnel juhul võib maamaks isegi väheneda.

Paljudele on heaks uudiseks seegi, et maa maksustamishind on aluseks ka tehnovõrkude talumistasude määramisel, mis tähendab, et 2024. aastast hakkavad maaomanikud saama oma maal asuvate tehnovõrkude ja rajatiste eest praegusest kõrgemat talumistasu.

Maa hindamise viib läbi Maa-amet, kes hindab ära kõik maatükid Eestis, mida on maakatastris praegu registreeritud üle 753 000. Lisaks on kinnisvaraturu analüüsimiseks ameti käsutuses enam kui miljoni kinnisvaratehingu andmed.