Vanaema õunapuu otsas: kust jookseb piir naabrite vahel?

Õunapuu. Foto: Tom Swinnen / Pexels

Käes on aasta ilusaim aeg: suvi. Paljude inimeste aedades õitsevad kirsi-, ploomi- ja pirnipuud. Viljapuud kasvavad aastatega nii suureks, et sageli ulatuvad oksad naabri aeda. Mida peaks naaber tegema? Vihastama, minema oksi lõikuma, puud saagima või vastupidi – asuma korjele? Vastuseid jagab Domus Kinnisvara.

Selle küsimuse lahendab Asjaõigusseadus. Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.

Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvad oksad, on tal õigus viljadele tema kinnisasja piirides. Kinnisasja omanikul on õigus ka viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjal kasvavalt puult või põõsalt. Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades.

Kust jookseb piir? Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kui sa nüüd arvad, et sinu krundi kohal olevad tähed ja pilved kuuluvad Sulle, siis nii see kahjuks ei ole. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kui Sulle ei meeldi lennukid taevas, siis kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Samuti ei ulatu Kinnisomand põhjaveele ega maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses.

Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa.

Loe lähemalt Domus Kinnisvara blogist.

Nüüd aga aeda, naabri vaarikaid ja marju sööma!