E, 5.12.2022

EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Pelgulinna gümnaasiumi ehitus andis avalöögi uute koolihoonete püstitamise lainele

Kodu.postimees.ee
Pelgulinna gümnaasiumi ehitus andis avalöögi uute koolihoonete püstitamise lainele
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Koolimaja Sõle tänava poolt, 1980ndad.
Koolimaja Sõle tänava poolt, 1980ndad. Foto: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.

Uued suundumused 1950.–1960. aastate õppesüsteemis ja katsetusteks soodne seis arhitektuuris lubas Mulla tänavale kavandatud koolis kasutusele võtta nii mõnegi uudse lahenduse. Tallinna 46. keskkool kavandati kunstikallakuga koolina ja selle ehituseks kasutati Eesti Projektis koostatud erilahendusega projekti, mis andis avalöögi uute koolihoonete püstitamise lainele.

Tallinna 46. keskkool, 1980ndad.
Tallinna 46. keskkool, 1980ndad. Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum / Johannes Külmet

See oli suur kool – 1961. aastal asus siia õppima 1352 õpilast. Alanud koolireformile oli iseloomulik aina suuremate koolihoonete ehitamine, mis päädis 1970. aastate nn mammutkoolide ehitamisega. Pelgulinna gümnaasiumi ruumilahendus on klassikaline ja vaatab tagasi 1930. aastate funktsionalistliku arhitektuuriga koolimajade pärandile, eelkõige Herbert Johansoni loodud linnakoolidele. Mõlemais on klassiruumid paigutatud ühte hoonetiiba ning tunda geomeetriliste lahenduste rõhutamist.

Tund kunstiklassis, 1960ndad.
Tund kunstiklassis, 1960ndad. Foto: Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum

Hoone Paldiski maantee poolsel küljel asuvad võimla ja 25 meetri pikkune siseujula, mis oli üks esimesi ujulaid Tallinna koolides. Moodsad detailid paistavad silma kohe majja sisenedes. Ülespoole kiikav konsoolne varikatus ning hoone välisfassaadi värvilahendus annab aimu arhitekt Udo Ivaski armastusest disaini vastu. Et äratada õppijais loovust, on kunstile antud majas tähtis koht. Koolimajja sisenejaid tervitab näiteks vestibüülis asuv Enn Põldroosi mängude-teemaline seinamaal.

Õpilased tutvumas uue koolimaja eskiisiga Ristiku tänava koolimajas, 1950ndad.
Õpilased tutvumas uue koolimaja eskiisiga Ristiku tänava koolimajas, 1950ndad. Foto: Kooli arhiiv

Mitte ainult õpikeskkond, vaid ka kooli õppeprogramm oli mitmekülgne. 1962. aastal alustati kunsti süvaõppega ning professionaalse baleriini Svetlana Järvi juhendatud balletitundidega. Õpilaste hea ettevalmistus tõi koolile kunstilise ja tehnilise omaloomingu ülevaatusel peagi «vabariigi parima» tunnustuse.

Pelgulinna Gümnaasium, 2020.
Pelgulinna Gümnaasium, 2020. Foto: Martin Siplane

Eriotstarbega ruumid: maalikunstiklassid, skulptuuriklassid, suur võimla, kaldpõrandaga kinosaal toetavad praegugi kaunite kunstidega tegelemist. Kuigi projekt oli mõeldud ühekordse unikaalprojektina, leidis hea ruumilahenduse ja moodsa õpikeskkonna tõttu projekt kasutust veel Tartus Tammelinnas (praegu Tartu Tamme Gümnaasium).

Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis.

Märksõnad
Tagasi üles