EESTI KINNISVARAPORTAAL ⟩ Kinnisvaraturul sel suvel puhkust ei tule
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
3. juuli 2021, 09:12
/nginx/o/2021/07/02/13888222t1h02ae.jpg)
Elamispindade turg on jõuludest alates olnud väga aktiivne. Ostjad otsivad sobilikke kortereid ja tehinguid tehakse hulgi. Varasematel viirusevabadel suvedel pole soe päike kinnisvaraturu osalisi tehinguid tegemast peletanud. Pole põhjust arvata, et selgi suvel ostjad kinnisvara soetamisele rannas peesitamist peaksid eelistama, arvab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.
«Tallinna korterituru märtsi-aprilli enam kui tuhande tehinguga kuule järgnes mai, kus tehinguid oli 900. Ühe kuu pikkuse perioodi tehingute arvu kasvust või kahanemisest trendide muutust välja lugeda ei tohi. See on prognooside tegemiseks liiga lühike periood,» leiab Teslon.
Maikuist tehingute arvu võib igal juhul pidada kõrgeks. Elamispindade ostjad ehk nõudlus pole kuhugi kadunud. Jätkuvalt oleme olukorras, kus ostutehinguid on rohkem, kui uusi pakkumisi turule juurde tuleb.
«Arvestades, et mais-juunis ei ole majanduses midagi olulist negatiivset juhtunud, ei ole alust arvata, et korteriostjad peaksid ümber mõtlema ja ostusoovid unustama. Negatiivsete nõudlust vähendavate sõnumite asemel oleme näinud hoopis positiivset. Näiteks kasvas esimese kvartali keskmine palk aastatagusega võrreldes 4,9 protsenti. Samuti ületas aasta esimese kvartali majanduskasvu määr 5,4 protsendiga kõiki analüütikute ootuseid,» märgib Teslon.
Suure nõudluse ehk kõrge tehingute arvuga käib paratamatult kaasas ka hinnatõus. Hinnad kruvivad üles, sest ostetavat kaupa on vähem kui ostjatel ostusoove. Lisaks on jätkuvad ootused, et sügisene pensioniraha sadu toob uusi ostuhuvilisi kinnisvaraturule pigem juurde kui jätab vähemaks.
Majanduskeskkond tõstab turvatunnet
«Keeruline küsimus on, kui palju pensionisammastest tulevat raha hakatakse sügisel kinnisvarasektorisse investeerima ja kui palju läheb igapäevasesse tarbimisse. Seda võib aga kindlalt öelda, et pensionireform kinnisvaraostjate ostujõudu ei vähenda. Nii võib arvata, et korteriostjad saavad jõudu mingil määral juurde ehk surve hindadele sügisel jätkub,» arutles Teslon.
Kinnisvaraturu suviseid arenguid ennustades võiks arvesse võtta üldist majanduspilti – see on üle ootuste hea. Ostjatel on ostuhuvi ja pensioniraha on ostjate huvi pigem kasvatamas kui vähendamas. Pakkumist tuleb turule juurde, kuid siiani veel ostutehingutest vähem. Kasvavad hinnad sunnivad plaanitud ostuotsuse pigem varem langetama, kui seda edasi lükkama. Üldisem majanduskeskkond toetab kinnisvaraturgu ehk tarbijate kindlustunne kasvab, tööpuuduse määr väheneb, palgad kerkivad, majandus kasvab, päike teeb meele rõõmsaks.
«Need tegurid lubavad kindlalt väita, et kinnisvaraturul ei tule selgi suvel logelemist ega lulli löömist. Tehingute arv võib kõikuda pisut üles või alla, kuid jääb ikkagi kõrgele tasemele. Hinnad liiguvad majanduskasvu ja oodatava pensioniraha ajel tõususuunda. Kasvav pakkumine ja ühel hetkel liiga kõrgeks kerkivad hinnad on tegurid, mis kinnisvaraturu hoo sügisel-talvel pisut maha võtavad,» on Teslon veendunud.