«Tallinna korterituru märtsi-aprilli enam kui tuhande tehinguga kuule järgnes mai, kus tehinguid oli 900. Ühe kuu pikkuse perioodi tehingute arvu kasvust või kahanemisest trendide muutust välja lugeda ei tohi. See on prognooside tegemiseks liiga lühike periood,» leiab Teslon.
Maikuist tehingute arvu võib igal juhul pidada kõrgeks. Elamispindade ostjad ehk nõudlus pole kuhugi kadunud. Jätkuvalt oleme olukorras, kus ostutehinguid on rohkem, kui uusi pakkumisi turule juurde tuleb.
«Arvestades, et mais-juunis ei ole majanduses midagi olulist negatiivset juhtunud, ei ole alust arvata, et korteriostjad peaksid ümber mõtlema ja ostusoovid unustama. Negatiivsete nõudlust vähendavate sõnumite asemel oleme näinud hoopis positiivset. Näiteks kasvas esimese kvartali keskmine palk aastatagusega võrreldes 4,9 protsenti. Samuti ületas aasta esimese kvartali majanduskasvu määr 5,4 protsendiga kõiki analüütikute ootuseid,» märgib Teslon.
Suure nõudluse ehk kõrge tehingute arvuga käib paratamatult kaasas ka hinnatõus. Hinnad kruvivad üles, sest ostetavat kaupa on vähem kui ostjatel ostusoove. Lisaks on jätkuvad ootused, et sügisene pensioniraha sadu toob uusi ostuhuvilisi kinnisvaraturule pigem juurde kui jätab vähemaks.
Majanduskeskkond tõstab turvatunnet
«Keeruline küsimus on, kui palju pensionisammastest tulevat raha hakatakse sügisel kinnisvarasektorisse investeerima ja kui palju läheb igapäevasesse tarbimisse. Seda võib aga kindlalt öelda, et pensionireform kinnisvaraostjate ostujõudu ei vähenda. Nii võib arvata, et korteriostjad saavad jõudu mingil määral juurde ehk surve hindadele sügisel jätkub,» arutles Teslon.