Kinnisvaraturg pööras juunis langusesse: mis saab edasi?

Juunis sõlmiti esialgsetel andmetel 1935 tehingut. Foto: Shutterstock

Soe juuni tõmbas kinnisvaraturule pisut pidurit, kuid suureks languseks on seda veel raske nimetada. Üha hoogsamaks muutub uusarenduste müük, kirjutab Uus Maa analüütik Igor Habal. 

Võrreldes eelneva kolme kuuga, mil sõlmiti üle 2300 korteriomanditehingut, oli juuni kuumalaine, puhkuste ja piirangute vähenemise saabudes juba vähemaktiivsem. Esialgsetel andmetel sõlmiti 1935 tehingut, tõenäoliselt jääb lõplik tehingute arv 2000 juurde. Seda on siiski enam kui näiteks 2018. või 2019. aastal keskmiselt, mis tähendab, et hoolimata suvisest tagasiminekust on turg üle keskmise aktiivne. Endiselt liigub turul inimesi, kes jätsid mullu oma ostuotsused tegemata, ehkki ainult sellele grupile aktiivsuse kasvu omistada on selgelt liiga meelevaldne.

Väga tormiliselt jätkab Tallinna uusarendusturg ning seda hoolimata sellest, et uusi kortereid tuli teise kvartali jooksul müüki enam kui 1000 – laojäägi realiseerimine jääb täna poole aasta juurde, mis on kaks korda kiirem kui tavapärases turuolukorras. Ning kuna paljud tänased uusarendustehingud, mis statistiliselt realiseeruvad viitega, on tihti turu lakmuspaberiks, ei näe me kõrge aktiivsuse tingimuses ruumi hinnalangusele.

Aastane kasv endiselt suur

Kogu Eestis juuni jooksul müüdud korterite mediaanhind oli 1935 tehingu juures taas üle 1600 euro ruutmeetri kohta ning eelmise aasta detsembri rekordilisest tulemusest jäi vaid veidi puudu.

Maakondade lõikes on mullusega võrreldes vähem kui 10 protsendilist korteritehingute arvu kasvu näidanud vaid Jõgeva ja Läänemaa. Näiteks Harjumaal oli kasv 32,5 protsenti, Ida-Virumaal 30,3 protsenti ning Tartumaal koguni 49,4 protsenti.

Tehingute mediaanhind oli mullusega võrreldes languses vaid Hiiu- ja Raplamaal. Kõrgeim oli mediaanhind Harjumaal – 2003 eurot ruutmeetri kohta (+4,6 protsenti), millele järgnesid Tartumaa (1656 eurot ruutmeetri kohta, +12,9 protsenti) ja Pärnumaa (1131 eurot ruutmeetri kohta, +7,4 protsenti).

Tehinguid vähem, hinnakasv püsiv

Suuremates linnades näeme esialgsetel andmetel samuti tagasiminekut. Tallinnas sõlmiti juunis 782 korteritehingut, Tartus 167, Pärnus 73 ning Narvas 53 tehingut. Ehkki esmapilgul tundub müüdud korterite arvu langus üsna suur, siis kui arvesse võtta varasemate aastate keskmine ning seda, et tegemist on esialgsete tulemustega, peegeldab juuni näitaja sarnaselt Eestile keskmisest aktiivsemat turusituatsiooni.

Müüdud korterite mediaanhind oli Tallinnas 2173 eurot ruutmeetri kohta ning võrreldes eelmise aastaga on tänavu vastav näitaja suurenenud 6,9 protsenti. Tartus oli mediaanhind 1652 eurot ruutmeetri kohta (+17,5 protsenti), Pärnus 1374 eurot ruutmeetri kohta (+1,8 protsenti) ning Narvas 400 eurot ruutmeetri kohta (+6,1 protsenti).

Soov majja kolida suur

Juunis sõlmiti majade ja suvilatega kogu Eestis esialgsetel andmetel 453 müügitehingut. Arvuliselt on kiiremat kasvu näidanud loomulikult suuremad maakonnad, näiteks Harjumaal on sõlmitud enam kui 250 tehingut rohkem, Tartumaal 74 tehingut enam, Ida-Viru, Lääne-Viru ja Pärnumaal sõlmiti 60+ tehingut enam.