Ringmajandus kodus: 7 head näidet, mida igapäevaselt ellu viia

Kui sul pole aeda, alusta näiteks biojäätmete eraldi kogumisest. Foto: Shutterstock

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit soovitab ka suvel mitte unustada jäätmete liigiti kogumist : jäätmetest saab midagi uut teha ainult siis, kui need on kogutud kokku eraldi ning võimalikult puhtalt. Samas on enne seda, kui tootest saab prügi, väga oluline kasutada kõiki esemeid võimalikult kaua: toote eluiga saab pikendada näiteks katkisi kohti parandades, esemeid teistele annetades või siis ümber töödeldes millekski muuks.

Ringmajanduse kuldreegli järgi hoitakse juba kasutusel olevad tooted ja materjalid nii kaua ringluses kui võimalik. Niisiis ei ole ringmajandus mitte ainult keeruline majandusmudel, vaid ka lihtne «talupojaloogika», mis saab alguse meie igaühe kodus. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit jagab seitse nõuannet, kuidas ringmajandust kodus ellu viia.

Komposti biojäätmeid

Alusta nende eraldi kogumisest. Kui sul on kanad, anna toidujäätmed muidugi neile – kanad on parim jäätmete toiduks muutjad üldse! Kui ei ole, otsi aianurgast sobilik koht ja loo sinna kompostihunnik või kast. Kui sul pole aeda, alusta biojäätmete eraldi kogumisest ning sellest, et sul oleks võimalus neid korraldatud olmejäätmete veo raames eraldi ära anda. Või osta kodukomposter. Need on küll tõenäoliselt väikesed kogu su biokraami jaoks, aga midagi ikka – väärtuslikust kraamist saad natukenegi päästa ning suunata tagasi ringlusse.

Anneta oma vanad, kuid korralikud ja terved riided ning esemed

Osal inimestel on see igapäevane, et lastetoad hoitakse korras asjade regulaarse vähendamisega, samuti riide- ja köögikapid. Samas on suur hulk inimesi, kellele asjade annetamine ja teiseringiasjade ostmine tundub ikka veel kummaline. See ei ole kummaline! Kõik, kellele tundub teiste vanade asjade ostmine imelik, minge kas või üks kord taaskasutuspoodi. Suurde taaskasutuspoodi. Ja vaadake neid asju ja mõelge, kui palju selliseid asju on maailmas, mille keegi on tootnud, keegi on ostnud, aga mida ei läinud vaja – milleks neid veel juurde toota, üha uusi ja uusi. Vaadake neid virnu mütse, kotte, kingi. Need on juba toodetud. Ja see on ainult üks pood! See võiks mõjuda teraapiliselt!

Osta kasutatud asju

Sa ei taha panna selga kellegi teise kantud rõivaid. Hea küll. Aga kellegi teise loetud raamatu ostmine või laualina kasutamine või vaasi või taldriku või diivani – see ei tohiks olla probleem, kui oled kunagi laenutanud raamatukogust, ööbinud hotellis või söönud restoranis. Saa üle oma tabudest. Maailmas on nii palju asju juba olemas, pole vaja neid järjest suuremates kogustes juurde toota! Ja muide, see riietevärk: sa magad ju küll hotellis võõraste linade vahel.

Eelista asjade ostmisel materjale, mis lagunevad looduses kiiresti ja kahjudeta

Vali puuvillane, linane või villane sünteetilise särgi asemel. Vali puust karbike plastmasskarbi asemel. Kas me soovitame osta ka metallist või klaasist joogikõrsi – ei. Ära osta üldse asju, mida sul hädasti vaja pole. Kõrteta saad hakkama iga kell.

Paranda katkisi asju

Näiteks ära viska lahtise õmblusega kinga prügikasti ega vii väikse rikkega kodumasinat kohe jäätmejaama. Proovi leida võimalus asjade parandamiseks. Muide, Euroopa Komisjoni eesmärk on muuta kestlikud tooted Euroopa Liidus normiks. Komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu õigusakt kestliku tootepoliitika kohta, millega tagatakse, et ELi turule lastavad tooted peavad kestma kauem, neid peab olema lihtsam korduskasutada, parandada ja ringlusse võtta ning et esmase tooraine asemel kasutatakse võimalikult palju ringlussevõetud materjale. Aga sa ei pea ootama seadust, et seda teha. Käitu vastutustundlikult juba täna.

Ära osta ühtegi asja, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks

Isegi kui see on märkega «öko», «bio», loodussõbralik jmt, isegi kui see on valmistatud puidust või muust looduslikult (lagunevast) materjalist. Iga ühekordseks kasutamiseks mõeldud toode on ringmajanduse lõpp ja soodustab aina rohkemat tarbimist. Igal ühekordsel tootel on tavaliselt alternatiiv korduvkasutatava toote näol (võib-olla meditsiinilised tarvikud välja arvatud). Ese, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, on igal juhul keskkonnale suurem koormus kui mistahes materjalist mitmekordseks kasutuseks mõeldud toode. Ja üldse: osta asju, mis on kvaliteetsed ja kestavad kaua.

Eelista pakendivabu tooteid, vähem pakendit, korduskasutatavat või ringlussevõetavat pakendit.

Enamik pakendeist on mõeldud sisuliselt ühekordseks kasutamiseks – neid on vaja vaid toote mahutamiseks, transportimiseks ning müügihetkeks – on äärmiselt oluline, et pakendimaterjal jõuaks ümbertöötlemisse, et sellest saaks teha uusi asju. Selleks kogu kõik pakendid (klaas, metall, paber/papp ning muidugi plastik) eraldi ning vii selleks ette nähtud konteinerisse. Kõige lihtsam ja lausa «tasustatud» viis pakendite eraldi kogumiseks on muidugi pandipakend: tagatisrahaga joogipakendite tagastussüsteem toimib Eestis väga hästi juba 15 aastat. Loodetavasti laieneb järjest ka pakendite hulk, mis pandiga varustatud. Samuti proovitakse järjest enam pandisüsteemi rakendada üritustel jookide müümisel või valmistoidu kaasamüümisel – see on hea viis vähendada oma jalajälge!