:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/14/13914582t1h85a2.jpg)
Soomlaste ja rootslaste huvi Eesti kinnisvara vastu vähenes kümne aastaga poole võrra, sest lõunamaade kuurortlinnad konkureerivad skandinaavlaste rahale üha edukamalt, näitab LVM Kinnisvara analüüs.
Pidu läbi! Välismaalaste huvi Eesti kinnisvara vastu raugeb
«Pärnu ja Hispaania-Portugali rannikulinnade hinnavõrdlus räägib viimaste kasuks, kliimast parem ei räägigi,» selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ning lisas, et ühe-kahetoalist puhkusekorterit otsides on 50-100 tuhande euro vahemikus Ibeeria poolsaarel valik parem kui Eestis. Kesk- ja Põhja-Soome inimesele asub see reisitundides mõõdetuna sageli ka lähemal, kui Pärnu või Saaremaa.
Kui 2011. aastal ostsid soomlased ja rootslased Eestis igas kvartalis üle 600 kinnisvaraobjekti, siis tänavu napilt üle 300. Venemaa elanike huvi kahanes veelgi enam, kümne aasta tagusest ligi 500 tehingust kvartalis on alles jäänud sadakond.
«Välismaalased ei osta siia kinnisvara armastusest Eesti vastu, vaid sellepärast, et see on olnud odav. Soomlastel on mitme põlvkonna pikkune kogemus turutsüklitega, nende ostu- ja müügihuvi on päris hea indikatsioon turu seisukorra kohta,» märkis Saksing.
Nii müüsid soomlased eelmise buumi tipus aktiivselt Eestis asuvat kinnisvara, krahhist taastumise algul aastatel 2010-2012 ostsid aga taas aktiivselt kokku.