Uuring: pool eestlastest eelistab, et naabrid ei muutu tervitamisest familiaarsemaks

Kodu.postimees.ee
Copy
Kortermaja Lyonis, Prantsusmaal.
Kortermaja Lyonis, Prantsusmaal. Foto: Serinus / Pexels

Ehitusettevõte YIT viis 500 eestlase seas läbi uuringu, millest selgus, et inimestel on naabritega suhtlemise osas küllaltki erinevad eelistused.

Uuringus tuli välja, et kaks inimest viiest eelistab jääda naabritega suheldes tervitamise tasandile. Ettevõtte esindaja sõnul peegeldab jahe suhtumine naabritesse asjaolu, et enam kui kolmandikul eestimaalastest esineb tänases kodus probleeme naabritega – uuringu kohaselt häirivad tülikad naabrid nii korterites, ridaelamutes kui ka eramajades elavaid inimesi.

Tervelt 41 protsenti leidis, et naabrite vaheline suhe peaks piirduma teineteise nime teadmise ning viisaka tervitamisega. Kümnendik vastajatest oli naabrite suhtes veelgi ükskõiksem ja kinnitas, et nende ideaalkodus ümbritseks neid vaid nähtamatud ja kuuldamatud fantoomnaabrid.

Samas leidus hulganisti ka teistsugust lähenemist: «Enam kui veerand kõigist vastajatest leidis, et naabrid võiksid omavahel aktiivselt suhelda selle nimel, et ühist elukeskkonda paremaks muuta. 15 protsenti vastanutest ütlesid, et nende soov oleks saavutada naabritega sedavõrd hea läbisaamine, et nad veedaksid ka sõbralikult koos aega. Mõnevõrra vähema hulga ehk 8 protsendi arvates on ideaalsed naabrid nagu pereliikmed, kes laenavad vajadusel jahu või piima, aitavad teha remonti või kelle juurde võib muretult isegi lapsi hoiule jätta,» rääkis turundusspetsialist Kadi Aljas.

Kui võrrelda eri rahvusest inimeste suhtumist naabritesse, üllatasid stereotüüpselt pigem kinnisteks inimesteks peetavad eestlased oma mõnevõrra soojema suhtumisega naabritesse. «Mitte-eestlaste seas oli oluliselt rohkem neid inimesi, kes soovivad säilitada naabritega minimaalset kontakti. Seda võib selgitada asjaolu, et uuringust osa võtnud mitte-eestlastest valdav enamus ehk 70 protsenti kinnitas, et neil esineb täna naabritega probleeme – eestlaste seas vastas nii 22 protsenti,» nentis Aljas.

Uuring viitas ka asjaolule, et mida tihedam on asustus, seda kriitilisemad on inimesed naabrite suhtes. Kui Tallinna elanikest kurtis 43 protsenti vastajatest tülikate naabrite üle, siis Harjumaal ja mujal Eesti linnades jäi see näitaja 35-36 protsendi piiresse ning väiksemates asulates elavatest inimestest häiris naabrite tegevus vaid 23 protsenti vastajatest.

Kuigi naabrite vahelisi probleeme oli enim märgata korterielanike seas, siis probleeme üleaedsetega kurtis ka veerand ridaelamus elavatest inimestest ning viiendik eramajade elanikest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles