Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu märkis, et ülimalt kuuma ja kuiva suve arvestades kardeti, et põllumeestelt hakkab kindlustuskahjusid rohkem laekuma, kuid õnneks pole see seni veel nii läinud.
«Olenevalt põllukultuurist kaasneb praegu koristusega kas palju tolmu või väga palju tolmu. Rohke tolm tähendab aga ka suuremat põlengu ohtu,» lausus Soosalu.
«Tõsi, tulekahjusid põldudel on küll olnud, kuid kahjud on jäänud pigem väikeseks.»
Soosalu selgitas, et õnneks on põllumehed ise väga tähelepanelikud ning jagavad ka omavahel aktiivset infot võimalike põlengute kohta ja on teadlikud ohust.
«Üks klient rääkis, kuidas ta praktiliselt kogu odra lõikamise ajal traktori kabiinis hinge kinni pidas ja pidevalt võimalikke tulekoldeid kontrollis. Tulekahjude tekkel on kiirelt reageeritud käsikustutitega ning ka päästeamet on pidevalt valvel.»
Päris mitu ohtlikku põlengut on suudetud ennetada tänu tänapäevaste põllutöömasinate nutikatele tulekahjust teadustamise- ja kustutamise süsteemidele. Olemas on nii suitsuandurid, kui ka lokaalsed gaaskustustussüsteemid. Need tuvastavad töö käigus masina all või varjatud osades tekkida võivad sädemed, võimalikud esmased tulekolded või ohtlikult kõrge temperatuuri ning annavad sellest operaatorile kohe teada ning kustutavad ka ise.
Üleüldiselt on põllutulekahjude tekkepõhjused sarnased eelmiste aastatega, kuid ekstreemses kuivas keskkonnas on need oluliselt võimendatud. Üheks põlengu põhjuseks põldudel on olukord, kui kombaini vikati tald riivab kivi ning sellest tulenev säde süütab kuiva vilja. Teiseks levinud tekkepõhjuseks on põllutöömasina ümber lendlev kuiv tolm, mille võib süüdata kuuma mootori erinevad detailid, mitte piisavalt hooldatud laagrite hõõrdumine, väljalaskesüsteemi kuumad osad jne.