MAABLOGI ⟩ Vahekultuurid – kuidas neist koduaias kasu lõigata?

Kristina Kostap
, Kodustiil.ee tegevtoimetaja
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Pexels / CC0 Licence

Keskkonnasäästlikus taimekasvatuses täidavad tähtsat rolli vahekultuurid, nagu hernes, uba, kaer, tatar, kesaredis või rukis. Põllumeeste huvi vahekultuuride kasutamise vastu on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, kuid vahekultuurid sobivad hästi ka koduaedadesse, sest need aitavad parandada mulla kvaliteeti ning võidelda umbrohu ja haigustekitajatega, kirjutavad Merili Toom ja Ülle Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Maablogis.

Kui me räägime vahekultuuridest, siis räägime kultuuridest e taimedest, mida on paslik külvata põhisaagi koristuse järel nii peenramaale kui ka kasvuhoonesse. Vahekultuuridena on otstarbekas kasvatada kiirekasvulisi liike, mis ei kuulu põhikultuuriga samasse perekonda ega soodusta haigustekitajate levikut. Koduaedades saab hõlpsasti kasvatada nii talvituvaid kui ka mittetalvituvaid liike.

Talvituvad vahekultuurid

Talvituvate liikide eelis on see, et nad kasvavad ja tagavad pinna kaetuse kuni haljasmassi mulda viimiseni, kindlustades põhikultuurile ka rohkesti toitaineid. Näiteks talivikk, talvituv liblikõieline vahekultuur, kogub populaarsust, kuna seob mügarbakterite abil suurel hulgal õhulämmastikku ja aitab nõnda vähendada vajadust kasutada lämmastikväetisi. Lisaks surub ta pinda katva taimikuga alla umbrohte. Ka rukis on sobiv talvituv vahekultuur, millel on hea umbrohu allasurumise võime. Samas võib võimsakasvuliste talvituvate liikide korral osutuda maa ettevalmistamine järgneva kultuuri külviks tülikaks.

Mittetalvituvad vahekultuurid

Külmaõrnad ehk mittetalvituvad vahekultuurid lagunevad talve jooksul, kuid suure biomassiga liigid tagavad pinnakaetuse küllaltki kauaks ja osa nende seotud toitaineid jääb kasutamiseks järgnevale kultuurile. Lisaks sisaldub suur osa toitaineid ka taimejuurtes, mis lagunevad aeglasemalt kui maapealsed osad. Vastupidiselt talvituvatele ei vaja mittetalvituvad liigid mulda viimist, mistõttu neid saab kasutada ka aias, kus peenrad rajatakse kaevamata. Kaer on üks kiirekasvulisi kõrrelisi, mida saab külvata ka hilissuvel, pärast põhikultuurilt saagi koristamist. Selle biomass laguneb piisavalt aeglaselt ja jätab kevadeks maapinnale mõnusa multšikihi. Mittetalvituvatest liblikõielistest moodustavad suure haljasmassi ja seovad rohkesti lämmastikku veel põlduba ja -hernes.

Kiirekasvulised, suure juurekavaga ristõielised on samuti head umbrohtude allasurujad. Nad seovad toitaineid sügavatest mullakihtidest, parandavad mulla struktuuri ning glükosinolaatide sisalduse tõttu pärsivad ka mullapatogeenide levikut. Levinumad mittetalvituvad ristõielised vahekultuurid on valge sinep ja kesaredis.

Koduaeda sobivad vahekultuurideks veel tatar ja keerispea, mis on vastupidavad haigustele ja kahjuritele ning suudavad muuta raskesti omastatava mullafosfori järgnevatele kultuuridele paremini kättesaadavaks. Kui külvata neid pärast varajaste põhikultuuride valmimist, siis jõuavad nad ka õitseda, mis meelitab ligi hulgaliselt tolmeldajaid. Tatar on küll väga külmaõrn ja hakkab lagunema esimeste öökülmadega, kuid kasvab see-eest hästi ka kuivades tingimustes.

Põlduba moodustab vahekultuurina suure biomassi ja seob suurel hulgal õhulämmastikku.

Vahekultuurid sobivad ka kasvuhoonesse, aidates sealgi parandada mullaviljakust ja pärssida haigustekitajate levikut. Liikide valik sõltub põhikultuuri koristuse ajast. Hilisema külvi korral on hea valik kiire kasvuga kaer, aga ka ristõielised. Üldiselt on nii kasvuhoones kui ka peenramaal efektiivsem vahekultuure kasvatada erinevatest liikidest koosneva seguna.

Mittetalvituvad vahekultuurid lagunevad talvel, võimaldades ka kaevamiseta peenra rajamist. Kaer jätab kevadeks maapinnale multšikihi.

Kordame üle, et kõikide vahekultuuride ülesanne on kaitsta mulda toitainete kao eest, parandada mulla kvaliteeti ja põhikultuuride varustatust toitainetega. Lisaks soodustavad vahekultuurid tolmeldajate ja teiste kasulike putukate levikut, mulla mikrobioloogilist mitmekesisust ning vähendavad umbrohtumust ja haigustekitajaid.

Vali oma aeda pakutuist sobivaim ja torka näpud mulda!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles