Kiirekasvulised, suure juurekavaga ristõielised on samuti head umbrohtude allasurujad. Nad seovad toitaineid sügavatest mullakihtidest, parandavad mulla struktuuri ning glükosinolaatide sisalduse tõttu pärsivad ka mullapatogeenide levikut. Levinumad mittetalvituvad ristõielised vahekultuurid on valge sinep ja kesaredis.
Koduaeda sobivad vahekultuurideks veel tatar ja keerispea, mis on vastupidavad haigustele ja kahjuritele ning suudavad muuta raskesti omastatava mullafosfori järgnevatele kultuuridele paremini kättesaadavaks. Kui külvata neid pärast varajaste põhikultuuride valmimist, siis jõuavad nad ka õitseda, mis meelitab ligi hulgaliselt tolmeldajaid. Tatar on küll väga külmaõrn ja hakkab lagunema esimeste öökülmadega, kuid kasvab see-eest hästi ka kuivades tingimustes.
Põlduba moodustab vahekultuurina suure biomassi ja seob suurel hulgal õhulämmastikku.
Vahekultuurid sobivad ka kasvuhoonesse, aidates sealgi parandada mullaviljakust ja pärssida haigustekitajate levikut. Liikide valik sõltub põhikultuuri koristuse ajast. Hilisema külvi korral on hea valik kiire kasvuga kaer, aga ka ristõielised. Üldiselt on nii kasvuhoones kui ka peenramaal efektiivsem vahekultuure kasvatada erinevatest liikidest koosneva seguna.
Mittetalvituvad vahekultuurid lagunevad talvel, võimaldades ka kaevamiseta peenra rajamist. Kaer jätab kevadeks maapinnale multšikihi.
Kordame üle, et kõikide vahekultuuride ülesanne on kaitsta mulda toitainete kao eest, parandada mulla kvaliteeti ja põhikultuuride varustatust toitainetega. Lisaks soodustavad vahekultuurid tolmeldajate ja teiste kasulike putukate levikut, mulla mikrobioloogilist mitmekesisust ning vähendavad umbrohtumust ja haigustekitajaid.
Vali oma aeda pakutuist sobivaim ja torka näpud mulda!