UURING ⟩ Uusarendus või paneelikas? Vaata, millist eluaset eestlased eelistavad!
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
11. august 2021, 11:48
:format(webp)/nginx/o/2021/08/11/13983011t1h55f6.jpg)
YIT Eesti kevadel läbi viidud uuringust selgus, et suurem osa eestlastest eelistavad kodu ostmisel uusarendust või renoveeritud, heas korras eluaset.
Eriti soosisid uusarendusi ja korda tehtud elupaiku kuni 30-aastased noored, kellest suurim osa eelistaks maksimaalselt 5 aastat vana kodu.
YIT Eesti korraldatud uuringus osalenud inimestest vastas tervelt 44 protsenti, et kodu ostmisel eelistaksid nad kuni viie aasta vanust elupaika. Pealinlastest 46 protsenti ostaksid aga veelgi värskema kodu mõnes uusarenduses, mis on viimistletud ning sissekolimiseks valmis. Uuringu läbiviimist koordineerinud ettevõtte esindaja Kadi Aljase sõnul peegeldavad tulemused, et kodu valides prioritiseeritakse üha enam seda, et ostetava kinnisvara tehnilistes lahendustes ja energiatõhususes ei peaks pettuma. Sellegipoolest leidus tema sõnul siiski ka neid, kes hea meelega vanema maja või korteri ostaksid.
«Veidi üle kolmandiku vastajatest arvas, et oleksid nõus ostma 6–30 aastat vana, kuid renoveeritud kodu. Vanemaid ja väga vanu renoveerimata kodusid julgeksid kaaluda vaid vähesed – huvi nendesse parameetritesse sobituvate korterite vastu jäi leigeks pea igas vanusegrupis. Samas selgus, et pealinnas kaugenedes on neid, kes on nõus ostetava kodu renoveerimisse panustama, oluliselt rohkem. Tallinlased paistavad olema ümberpöördumatult uute kodude usku,» rääkis Aljas.
Seejuures paistab eriliselt silma kuni 30-aastaste noorte sihtrühm, kellest 65 protsenti eelistaksid maksimaalselt 5 aastat vana kodu. Teiseks eelistuseks oleks juba viimistletud korter uusarenduses, mida kaaluks 58 protsenti sellesse vanusegruppi sobitunud osalenuist.
Vaid mõned üksikud noored oleksid valmis endale vanema ja remonti vajava korteri või maja soetama, eelkõige eelistatakse ikkagi kortereid, mis on võrdlemisi uued ning kuhu on võimalik koheselt sisse kolida.
Üllatuslikult oleks pea iga kolmas inimene nõus kaaluma ka alles planeerimisjärgus korterit ehk kodu, mille ostmine toimub sisuliselt paberil olevate plaanide järgi.