R, 3.02.2023

Maaeluministeerium: ülekaaluliste õpilaste osakaal on kahekordistunud

Kodu.postimees.ee
Maaeluministeerium: ülekaaluliste õpilaste osakaal on kahekordistunud
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Kohvik. Pilt on illustratiivne.
Kohvik. Pilt on illustratiivne. Foto: Altrendo Images / Shutterstock

Maaeluministeerium avaldas blogis põhjaliku ülevaate toiduohutuse tagamise arengust viimastel aastakümnetel. Tuuakse välja, et toiduga seotud arengud on kohati vastuolulised.

Kui 1990ndaid iseloomustas kesine kaubavalik toidupoes, siis praegu on meie toiduvalik enam kui küllaldane. Toidutootjad pööravad ka pidevalt suurt tähelepanu innovatsioonile, et leida üha uusi nišše või tulla ringiga tagasi millegi vana ja hea juurde. 30 aastat tagasi suutis vaevalt keegi Eestis ette kujutada, et ka putukaid võiks süüa. Praegu aga on meil juba osa putukaliike toiduks kasutusel ning tööstused teevad jõuliselt tootearendust, et pakkuda tarbijatele uusi, tervist toetavaid ja keskkonda säästvamaid toiduvalikuid.

Võib siiski öelda, et praegu on toiduga seotud arengud kohati vastuolulised – samal ajal kui 20 protsenti toodetavast toidust raisatakse, elab 300 000 inimest Eestis absoluutses või suhtelises vaesuses. Selle juures aga suureneb ülemäärase kehakaaluga inimeste arv – üle poole täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalus, mis põhjustab toitumisega seotud haiguste laialdast levikut ja sellega seotud suuri tervishoiukulusid. Ka Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringute kohaselt on ülekaaluliste õpilaste osakaal tõusmas. Viimase 20 aastaga on ülekaaluliste õpilaste osakaal kahekordistunud, olles 2018. a seisuga 17 protsenti.

2021. aastal avaldatud toidujäätmete ja toidukao tekke uuringust näeme, et Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid ning sellest ligi poole moodustab toidukadu. Ära visatakse liiga palju toitu, mida oleks saanud varem tarvitades või teistmoodi säilitades või töödeldes veel süüa. Kõige enam toitu raisatakse kahjuks kodudes, kuid palju läheb toitu raisku ka jaekaubanduses ning toidu esmatootmisel. Olukorra lahendamiseks saame igaüks anda oma väikese panuse, plaanides paremini oma oste ja toitumist. Toitu tuleks osta ja tarbida just nii palju, kui on tervise seisukohast mõistlik.

Võrreldes 1990ndatega saab tarbija nüüd toidu pakendilt oluliselt rohkem infot. Toitu ostes saab teha teadlikumaid toitumisotsuseid, kuna toote pakendilt leiab infot ka selle toitainesisalduse kohta (energia, valgud, rasv, süsivesikud jne). Samuti lubatakse nüüd pakendil esitada ka toitumis- ja tervisealaseid väiteid, kui need on leidnud teaduslikku tõendust. Töö käib selle nimel, et leida veelgi paremaid lahendusi toitainesisaldust käsitleva info edastamiseks.

Lisaks võib välja tuua, et toidutekkelisi nakkushaigusi esineb stabiilselt üpris vähe, püsides alla 200 haigestumisjuhu 100 000 elaniku kohta aastas ning viimasel paaril aastal on haigestumiste arv ka märkimisväärselt langenud.

Loe pikemalt Maablogist.

Märksõnad
Tagasi üles