Arborist: koduomanike mõtlematu käitumine ohustab puude tervist

Heiki Hanso. Foto: Erakogu

Üle 20 aasta puude hooldamisega tegelenud Heiki Hanso ütleb, et koduaia puudele on küll ohtlikud mitmesugused haigused ja seened, kuid jätkuvalt ohustavad puude tervist ka inimeste teadmatusest tingitud tegevused.

Arboristi sõnul sekkutakse põlispuude ellu väga palju näiteks uusarenduste rajamise käigus. «Uusarendustes tehakse mitmesuguseid kaevamisi – näiteks paigaldatakse maaküttesüsteeme, renoveeritakse trasse, liitutakse veevärgiga ja paigaldatakse muid kommunikatsioone.. Suuremahulised ja rohkearvulised kaevamised mõjutavad aga maa-alust niiskusrežiimi ja temperatuuri. Kui need tingimused muutuvad, mõjutab see paratamatult ka puude tervist. Nii võivad vanad väärikad puud järjest ära kuivada,» räägib Hanso.

«Ka pinnase tõstmine on tavaline tegevus, mida tehakse uusarendustes uue haljastuse rajamiseks. Aga puud on pinnase tõstmisele tundlikud, mõned liigid eriti. Näiteks kaskede jaoks võib juba vähene pinnase tõstmine lõppeda fataalselt. Tulemuseks on see, et paar aastat pärast pinnase tõstmist võivad seal varem kasvanud puud ära kuivada. Kahju on nii põlispuudest kui ka inimestest, kes on ostnud endale uue kinnisvara ilusate kõrgete puudega,» hoiatab arborist.

Hanso sõnul peaksid inimesed rohkem mõtlema puudest kui elavatest organismidest. «Esiteks toetab puu tervist see, kui valida talle tema vajadusi toetav kasvukoht. Mõned suuremad puuliigid, nt harilik vaher, jalakas ja pappel vajavad kasvamiseks palju ruumi, teised puuliigid, nt pihlakas, toominga erinevad sordid ja viljapuud vajavad vähem ruumi. Kui pakkuda puudele juba kasvukohaga seda, mida nad vajavad, on nendega hiljem vähem tegelemist. Õigesse kohta istutatud puu majandamine on soodsam, võtab vähem tööd, aega ja energiat. Vahel paned puu õigesse kohta kasvama ja muud ei olegi vaja teha – kasvukoht mõjutab lihtsalt niivõrd palju,» teab Hanso rääkida.

Teiseks, puule on kõige kasulikum, kui teda eriti ei lõigata. Iga lõige on puule haav ehk võimalik kasvukoht seentele ja soodne alguspunkt kahjuritele ja lagundajatele. Vahel ei saa teisiti: puud on vaja lõigata seetõttu, et mõni oks kasvab liiga kaugele ja teeb puule viga või muutub inimestele ohtlikuks. «Teine kord võib mõni viljapuu liiga palju vilja kasvatada ja enda koorma all katki minna. Kui aga hakata puud ise lõikama, siis on oht lõigata valesti.. või vigastada ennast. Valesti tehtud oksalõikus võib lõppeda puu jaoks rebendite või haavadega või üldse valesse kohta tehtud lõikega,» täheldab Hanso.

Arborist paneb kõikidele aiaomanikele südamele, et suuremate ja kõrgemal paiknevate puuokste lõikamine võib olla väga ohtlik ka inimesele endale, mistõttu tasuks selliste tööde jaoks kutsuda spetsialist.

«Mootorsaag on üks jõhkramaid tööriistasid, mida inimene võib kätte võtta. Kunagi kaalusid need tööriistad väga palju, aga tehnoloogia on arenenud. Sellega on puude saagimine muutunud jõukohaseks kõigile. Kuid lõiketööriistad võivad olla väga ohtlikud ja tihti ei ole inimesed ise piisavalt ettevaatlikud, ei kanna vajalikku turvariietust ega -kiivrit. Õnnetuid juhtumeid on esinenud,» selgitab ta.

Hanso sõnul peaksid inimesed rohkem läbi mõtlema ka taimemürkide kasutamise. «Looduses on ikka nii, et igal liigil on millalgi soodne aasta. Mõni aasta kasvab eriti jõudsalt mõni puuliik, teine aasta on soodne erinevatele putukatele. Putukate, nt lehetäide tekkimisel hakatakse aga väga kiiresti neile mürkidega “säru tegema”. Aga mürk on mürk, nii neile, keda tapma lähed, kui ka taimele ja selle kaudu ka inimesele. Alati tuleks enne läbi mõelda, kas see võitlus on vajalik, võib-olla tasub leppida, et mõni aasta saad vähem kirsse, aga see-eest hoiad puud ja endki mürgivaba,» soovitab Hanso.