Rahvusraamatukogu sai elektri tänu tuhandetele vabatahtlikele ja rahvuslikule vaimule

Elektrikaabli kaevamise talgud Endla tänava vaatest. Foto: Näitus «Rahvusraamatukogu vana ja uus algus»

Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) hoone on mänginud olulist rolli rahvusliku identiteedi kujundamisel ning selle saamislugu on osa rahvuslikust iseseisvusliikumisest.

«Hoone kerkimine on üks väga oluline osa Eesti taasiseseisvumise loost,» kõneles Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. «Näiteks jääb ajalukku 1988. aasta kuulus elektrikaabli kaevamise aktsioon. Tuhanded vabatahtlikud tulid Rahvarinde üleskutse peale kokku ja kaevasid kaabli jaoks kraavi. See aktsioon leidis aset rohkem kui aasta enne Balti keti toimumist.»

Rahvusraamatukogu hoone ehitamine Tõnismäele kestis viis aastat ning kui see lõpuks septembris 1993 avati, oli möödunud nurgakivi panekust juba seitse aastat, sest miljonite teavikute kolimisele kulus veel kaks aastat.

Kuna praegu ei ole hoone seisukord hea, siis alustatakse peagi rekonstrueerimisega ning veel väga loetud kuudel näeb ikoonilist hoonet seestpoolt algupärasel kujul. Hoone suletakse mitmeaastaseks rekonstrueerimiseks juba 2021. aasta lõpus ning rahvusraamatukogu ootab novembris ees mahukas kolimine.