Küttehooaeg läheneb ja paljud on esimesed kütmised juba ära teinud. Selleks, et kodu saaks ohutult soojaks köetud, tuleb veenduda küttesüsteemide korrasolekus.
Korstnapühkijad ja pottsepad koondasid oma tööd ühtsesse portaali
Küttesüsteemide hooldamisel võib jälgida kahte käitumismustrit: osa meist on harjunud hooldama oma küttesüsteeme kohe peale kütteperioodi lõppu, teised aga vahetult enne uue algust. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes annab tehtud tööde kohta akti.
Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid kindlasti üle vaatama kutseline korstnapühkija. Koduseid kütteseadmeid tasub aeg-ajalt näidata ka pottsepale, kes oskab vajadusel parandada ja ahjude, pliitide ning kaminate ohutuse osas nõu anda.
Tänavu 1. märtsist sisestavad pottsepad ja korstnapühkijad kõik küttesüsteemitööd küttesüsteemide portaali. «Seega on kõik korstnapühkimise aktid digitaalsel kujul ja ei pea muretsema, et paberakt ära kaob,» sõnas ohutusjärelevalve osakonna ekspert Georg Kalde.
Akti süsteemi kandmiseks on vajalik sisestada töötellija andmed – teenuseosutaja vajab selle jaoks töö tellija nime ja isikukoodi. Keskkonnast leiab maakondade kaupa kõik kutsetunnistusega korstnapühkijad, pottsepad ja nende kontaktid.
Lisaks küttesüsteemi korrasolekule tuleb veenduda ka suitsu- ja vingugaasianduri olemasolus ja seisukorras. Andurit tuleb testida kord kuus, vajutades test-nuppu, ja puhastada anduri avasid. Kui nupuvajutusele helisignaali ei järgne või see ei ole piisavalt tugev ja selge, tuleb kontrollida, kas piisab patarei vahetamisest või anduri eluiga on lõppenud.
Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt on vingugaasiandur kohustuslik igas kodus, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. Vingugaasiandur tuleb paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2022.
Küttesüsteemide portaaliga saab tutvuda SIIN.