Tartu vaim: kolimine kui kogukondlik sündmus

Uks renoveerimiseelses Narva maantee 89 ühiselamus. Foto: Eero Vabamägi

Nägin hiljuti sotsiaalmeedias vana tuttava postitust: selgus, et tal on käsil vahva projekt, mida mõni teine nimetaks lihtsalt kolimiseks.

Tean Uku Volket ühikaaegadest: oli aasta 2015 kevad ja Tartus peeti parajasti tudengipäevi. Olin ühel jahedal laupäevahommikul minemas Raekoja platsile, et saada osa ühisest pannkoogisöömingust. Selgus aga, et nii kaugele ei olnud mul tarvis minna: kohe maja ees oli üles seatud ühika oma pannkoogipidu, mida vedas eest just Uku. Sellest päevast sai alguse unustamatu tudengikevad, mis oleks saanud toimuda ainult Narva maantee 89 ühiselamus, mida hellitavalt kutsutakse ka Mordoriks.

Ukuga ma pärast seda kevadet kokku puutunud ei ole, aga sotsiaalmeedias jälgime üksteist ikka. Kui hiljuti nägin juhuslikult tema postitust, mis teatas uuest kodust Tartus ja kutsus üles appi «ringi sõitma ja asju kokku ajama», olin intrigeeritud. Uku oli postitanud pilte tühjast ruumilõuendist ja soovis, et kõik, kellel on üle «laudu, toole, kangaid, tekke, patju, kunsti...», temaga ühendust võtaksid. Tekkis aimdus, et Ukul on käsil üks põnev missioon.