/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/09/15/14070371t1h3efa.jpg)
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit esitas õiguskantslerile taotluse kontrollida, kas keskkonnaameti uued jäätmekäitlusalased nõudmised on kooskõlas hea halduse tava ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtetega.
Ringmajandusettevõtted keskkonnaameti nõudmistest: oleme jõudnud tupikseisu (1)
Keskkonnaamet on hakanud seadma prügilatele täiendavaid nõudmisi ja kohustusi, kuna Eesti pole suutnud täita biolagunevate jäätmete osakaalu nõuet segaolmejäätmetes. Õigusaktidest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks tagada, et jäätmeid, seehulgas biojäätmeid kogutakse liigiti ja sorditakse tekkekohal. Ringmajandusettevõtete liidu ehk ERMELi hinnangul viib uus suund ja omavalitsuste tegevusetus nii-öelda Napoli tekkeni, kus prügilad pole võimelised jäätmeid vastu võtma ning seetõttu on tänavad täis ülekuhjatud prügikaste.
«Oleme jõudnud tupikseisu,» sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu juhatuse aseesimees ja Torma prügila tegevjuht Aivar Lõhmus, pidades silmas SEI sortimisuuringut, mille järgi on Eestis segaolmejäätmetes keskmiselt 53 protsenti biolagunevaid jäätmeid.
Et kehtiva jäätmeseaduse kohaselt võib olla kuni 20 massiprotsenti, soovib keskkonnaamet panna prügilatele kohustuse segaolmejäätmeid täiendavalt töödelda, selgitas Lõhmus. Tema sõnul tähendab see, et prügilad peavad hakkama koorem koorma järel proove võtma ja hindama, kui palju jäätmetes on biolagunevaid jäätmeid ning siis vastavalt hakkama sortima.
«Lühidalt, me peame hakkama võtma mähkmete vahelt välja kartulikoori ja kohvipuru. See on äärmiselt ebamõistlik, kohutavalt ressursimahukas ning ausalt öelda ka võimatu,» ütles Lõhmus. «Prügilad on jäätmekäitluses viimane etapp ning prügila töö-, aja- ja raharessurss, mis kuulub segajäätmete täiendavaks töötlemiseks, on märgatavalt suurem võrreldes tekkekohal liigiti kogumisega.»
Võimatu töökorraldus
Lõhmuse sõnul nõuab prügilates segaolmejäätmete töötlemine suuri investeeringuid. «Meil puudub selgus, kuidas keskkonnaamet sisustab mõistet «täiendav töötlemine», aga on väga tõenäoline, et meie suured investeeringud võivad osutuda lõpuks ka tarbetuteks. Töötlemiseks vajalike seadmete soetamine võib aega võtta hinnanguliselt aasta-poolteist,» tunnistab ta.
Keskkonnaamet soovib, et uued nõuded hakkaksid kehtima juba uue aasta algusest. Lõhmuse hinnangul ei ole see saavutatav ning võib lihtsalt tulemusena tuua kaasa selle, et amet hakkab prügilaid trahvima selle eest, et nad ei suuda uusi nõudeid täita. «Kuidas jätkata sellises olukorras prügilate tööd, jääb arusaamatuks,» imestab Lõhmus.
Ringmajandusettevõtete liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul peab just kohalik omavalitsus tagama, et jäätmeid, seehulgas biojäätmeid, kogutakse liigiti ja sorditakse tekkekohal.
«Kohalik omavalitsus on jäätmete tekkekohale kõige lähemal. Kui anname välja sõnumi, et segaolmejäätmeid hakatakse sortima veel pärast, kui kõik on juba kokku kallatud, siis kaob elaniku motivatsioon jäätmeid liigiti koguda täiesti ära,» nendib ta.
«Kui me karistame jäätmetega tegelevaid ettevõtteid selle eest, et munitsipaalpoliitikud ei soovi tõsta segaolmejäätmete veo hinda või tegeleda jäätmeteemalise teavituse ning tööga, saamegi tulemuseks olukorra, kus jäätmed, nende käitlus või veel vähem ringlusse võtmine ei huvita kedagi,» lisas Rüütelmann.
Vastutuse eemale veeretamine
«Me oleme kümme aastat tegelenud sellega, et tõsta inimeste teadlikkust, miks on vaja jäätmeid sortida. Julgen öelda, et suur osa inimestest mõistab, et selleks, et me saaksime üldse jäätmeid materjalina ringlusse võtta, et ringmajandus võiks toimida, peame jäätmeid sortima võimalikult puhtalt ja ainus viis selleks on teha seda tekkekohal,» jätkas Rüütelmann.
Ringmajanduse eeldus on puhtad materjalid, toonitab ta. «Minu hinnangul peame muutma sortimist järjest mugavamaks, paremaks ja lihtsamaks ja sellega ringmajandusliidu liikmed ka tegelevad,» täpsustas Rüütelmann.
«Me ei ole riigina suutnud seni tagada, et kohalikud omavalitsused järgiksid seadust ja täidaksid oma kohustust korraldada jäätmete liigiti kogumist viisil, mis tagaks, et jäätmevaldajad ka tegelikult jäätmeid liigiti koguvad. Sellele on nii riigikontroll kui ka Euroopa Komisjon juhtinud tähelepanu, lisades, et kohalike omavalitsuste üle tuleks järelevalvet suurendada. Sellest on aga keskkonnaamet keeldunud. Nüüd vastutuse suunamine prügilatele on lihtne viis mure kaelast ära saada, aga see ei vii meid kuidagi probleemi lahendusele lähemale,» lisas Rüütelmann.