Mida peaks teadma üürikorteri kindlustamise juures omanik ja üüriline?

Usaldusliku üürisuhte aluseks on korralik ja läbimõeldud üürileping. Foto: Shutterstock

Sügisel on paljud inimesed endale üürikortereid otsimas ning omanikud omakorda üürilisi. Spetsialist selgitab, mida peaks üürikorteri kindlustamise juures teadma omanik ning kuidas peaks käituma üürnik.

Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt märkis, et eelkõige on üürniku ja omaniku usaldusliku suhte aluseks korralik ja läbimõeldud üürileping.

«Lisaks sellele, et üürileping kätkeb endas kõiksugu üürniku ja üürileandja õiguseid ja kohustusi, võiks see leping kindlasti sisaldada ka peatükki, mis selgitab, kes kindlustab üüripinda, seal sees olevat vara ning millistel tingimustel,» selgitas Kivirüüt.

Üüripinna kindlustamine kaitseb nii üürnikku kui ka omanikku. Näiteks kui korteris lõhkeb veetoru ja veekahju tagajärjel ei saa pinnal enam elada, siis on tegelikult tegemist tavalise kodukindlustuse juhtumiga.

«Ühest küljest aitab see omanikku juhtunud kahjuga toime tulla, teisest küljest aga üürnikku ajutise elamispinna leidmisel,» lausus Kivirüüt. «Üürnikul on oluline uurida omaniku käest, kas ja mis ulatuses on üüripind ja seal olev vara kindlustatud.»

Omaniku sõlmitud kodukindlustus ei pruugi alati sisaldada koduse vara kindlustust ja vastutuskindlustust. Koduse vara kaitset võivad aga vajada mõlemad osapooled. Kivirüüt selgitas, et omanik on kodukindlustusega kindlustanud näiteks sisseehitatud köögi- ja vannitoamööbli. Samas üürniku isiklikud asjad, mis ta korterisse võtab, jäävad sellisel juhul kaitseta, sest omaniku kodukindlustus üürniku isiklikele esemetele kindlustuskaitset ei paku.

«Vara suurust tuleks seejuures ka reaalselt hinnata, sest kodune vara pole ainult mööbel ja tehnika. See on riided, ehted, raamatud, kööginõud, arvuti jne. Tulekahju või uputuse korral võivad need kõik hävineda,» paneb Kvirüüt südamele.

Lisaks on eriti oluline ka kodu vastutuskindlustuse olemasolu, sest see kaitseb kolmandatele osapooltele tekitatud kahjude eest, näiteks naabrid. Kui üüripinnalt saab alguse veeuputus, mis kahjustab alumiste naabrite korterit ja vara, siis siin on abiks kodu vastutuskindlustus.

«Kui üürnikuga koos elavad korteris ka tema vastutusel olevad lapsed või lemmikloom, siis soovitame kindlasti valida laiem vastutuskindlustuse leping, mis hüvitab laste ja loomade poolt tekitatud kahjud. Näiteks, kui üürniku laps kriibib ära naabri auto või koer närib katki midagi hinnalist, siis vastutuskindlustus hüvitab kahju,» lisas Kivirüüt.

Soovitusi üürikorteri kindlustamiseks

Üüripinna kindlustamisel tasuks omanikul valida koguriski kindlustus koos vastutuskindlustuse kaitsega. Koguriskikindlustus on laiema kattega, mille alt hüvitatakse näiteks olmeõnnetuste käigus üüripinnale tekkinud kahjud.

Üürilepingu sõlmimise hetkel tuleks üürnikule selgitada, mis on kindlustatud ja millised riskid kaetud.

Kui üürnik kolib oma varaga üüripinnale, siis tasuks omaniku käest üle küsida, kas koos üüripinnaga on kindlustatud ka üürniku vara. Juhul kui kodukindlustuse juures koduse vara kaitset ei ole, siis üürnik peaks selle ise sõlmima. Nii on ootamatuste eest kaitstud lisaks üüripinnale ka üürniku isiklikud asjad.

Koduse vara kindlustamisel peaks üürnik läbi mõtlema, kas ta kasutab oma vara ka väljaspool kodu. Sellisel juhul peaks juurde valima „kodune vara väljaspool kodu“ lisakaitse. See tähendab, et üürniku ja temaga koos elavate pereliikmetega tavapäraselt kaasas olev kodune vara on kindlustatud kogu maailma piires.

Lisaks üüripinna ning üürniku isiklike asjade kindlustamisele on väga oluline juurde võtta ka kodu vastutuskindlustus, mis kaitseb naabritele tekitatud kahjude eest. Kui üürnikuga koos elavad korteris ka tema vastutusel olevad lapsed või lemmikloom, siis tasub sõlmida laiendatud vastutuskindlustus.