LUGEJA KÜSIB ⟩ Kas vaktsineerimata inimest tohib üürikodust välja visata?

Üürikorteri omanikul on vaba valik, kellega ta üürilepingu sõlmib. Foto: Shutterstock

Kodustiili toimetuse poole pöördus murelik üürikorteri elanik, et uurida vaktsineerimata üürnike õiguste ja võimaluste kohta.

«Kas üürileandjal on õigust vaktsineerimata inimene oma üürikodust välja visata? Kas vaktsineeritud inimestele üüri-eelisõiguse andmine on õigustatud ja juriidiliselt õige?» küsib lugeja.

Vastab õigusabiplatvormi HUGO.legal peajurist Erki Pisuke.

Üürilepingu ülesütlemisel tuleb lähtuda seaduses ja lepingus toodud alustest. Kui üürileandjal soovib üürilepingut erakorraliselt lõpetada üksnes seetõttu, et isik on vaktsineerimata, siis peaks tal võlaõigusseadusest tulenevalt olema mõjuv põhjus, mille puhul ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Antud näite puhul tundub mõjuva põhjuse esinemine väga küsitav, mistõttu pigem tuleks seda eitada.

Isiku vaktsineeritus ei mõjuta kuidagi eluruumi kasutamist, see ei saa olla üürileandja huvide mõjusfääris, mistõttu ainuüksi sel põhjusel lepingu erakorraline lõpetamine ei ole suure tõenäosusega õiguspärane.

Kui siiski üürileandja peaks üürilepingu üles ütlema põhjusel, et isik on vaktsineerimata, siis on võimalik taoline ülesütlemisavaldus vaidlustada ning lõppastmes lahendab sellised vaidlused kohus. Juhin ka tähelepanu asjaolule, et seadus ei luba üürilepingu sõlmimist või selle jätkamist seada sõltuvusse kohustusest üürileandja või kolmanda isiku suhtes, kui see kohustus ei ole seotud üüritud eluruumi kasutamisega. Isiku vaktsineeritus ei oma mingit argumenteeritavat ja loogilist seost üüritud asja kasutamisega.

Muidugi ei saa välistada, et praktikas sellised olukorrad tekivad, kus üürileandja mingitel põhjustel ei soovi oma omandit vaktsineerimata isiku kasutusse anda. Meil on lepinguvabaduse põhimõte ning selle järgi võib üürileandja lõppastmes ise otsustada, kellega ta lepingu sõlmib. Kui üürileandja mis iganes põhjusel leiab, et ta ei soovi lepingut sõlmida, siis see on turumajanduses üürileandja vaba valik.

Mida rohkem suureneb diferents vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikute õigustes ja võimaluses teenuseid tarbida ning töö- ja ühiskonnaelust osa võtta, siis seda enam võivad hakata levima ka mõtted, et vaktsineerimata isikuga üürilepingu sõlmimine on justkui riskantsem tegevus. Olgu siis seetõttu, et üürileandja hindab kõrgemaks pandeemiast tulenevat riski isiku raskemalt haigestumiseks või siis ka võimalust mittevaktsineerimise tõttu töökohast ilma jääda. Samas on see väga ohtlik ja tendentslik mõttemuster, kuivõrd mittevaktsineeritud isikuga üürilepingu mittesõlmimine ei ole seotud nakkusohutusega, kuid piirab ebaproportsionaalselt isiku õigust eluasemele.