Eriarvamus korteriühistu koosolekul: mida teha?

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Mitte alati ei ole kõik korteriomanikud korteriühistu koosolekul arutlusele tulevates küsimustes ühel nõul. Kui korteriomanikul on koosolekul eriarvamus, mida ta aga ei soovi aga kohapeal ette kanda, siis kuidas oleks korrektne see edastada?

 «Kui korteriomanikul on mõnes KÜ üldkoosolekul käsitletavas küsimuses eriarvamus, on tal ka kohustus see edastada,» selgitab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ajakirja Elamu värskes numbris.

Mardi lisab, et kui korteriomanik osaleb üldkoosolekul ja tal on eriarvamus, kuid ta seda ei edasta, minetab ta kaebeõiguse kohtus.

Millal peaks eriarvamuse esitama?

Õiguslikult korrektne on olukord, kus eriarvamusele jääv korteriomanik koosolekul sellest märku annab. Mardi sõnul piisab ka sellest, kui öelda: «Ma jään selles küsimuses eriarvamusele ja palun see protokollida. Esitan oma eriarvamuse kirjalikult lähema kolme päeva jooksul või hiljemalt 14. päevaks.»