SÕNA EKSPERTIDEL ⟩ Mis on vahet korteri ja eramu soetamisel?

Maja või korter? Foto: Shutterstock

Erinevat tüüpi kinnisvara ostetakse ja müüakse iga päev. Kui panga jaoks on tegemist igapäevase praktikaga, siis ostja peaks siiski teatud nüanssidele tähelepanu pöörama. Millega tuleks erinevat tüüpi kinnisvara soetamisel arvestada, selgitavad Uus Maa Central Kinnisvarabüroo kutseline kinnisvaramaakler Eve Kaunis ja Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane.

Kõik algab omandivormist

Ostja vaatenurgast kaasneb sobiva kinnisvara soetamisega palju erinevaid detaile, millega valiku tegemisel arvestada. Kinnisvaramaakler Eve Kaunis soovitab ostjal pöörata ennekõike tähelepanu omandivormile.

«Kui omandivormiks on kaasomand, tuleb vaadata, kas on seatud notariaalne kasutuskorra kokkulepe. Selle kokkuleppega peab ostja tutvuma ning selle sisust aru saama, kuna see sätestab, mis osa kaasomandist keegi kasutada saab,» selgitas ta.

Korteriühistute puhul vastutavad tema sõnul omanikud vaid nende reaalosas juhtunud õnnetusjuhtumite eest ning kaasomandi osas tekkivate probleemide puhul vastutavad omanikud ühiselt, näiteks küttesüsteemi mittetoimimise puhul, katuse veelekke puhul ja nii edasi.

Igakuised kulud

Järgnevalt peaks end viima kurssi igakuiste kuludega, seda nii korteri kui eramu puhul. «Soovitan ostjatel alati tutvuda viimase aasta arvetega,» märkis kinnisvaramaakler. Korteriühistu puhul toimub maksete tasumine korteriühistu arvele ning sealt tasutakse arved teenusepakkujatele.

See tähendab, et kui elamu haldamiseks on moodustatud korteriühistu, siis on soovituslik tutvuda viimase paari aasta korteriühistu üldkoosolekute protokollidega, majandusaasta aruannetega, majanduskavadega ning korteriühistu kodukorraga. «Samuti tasutakse arved korteriühistu poolt või haldusfirma poolt teenusepakkujatele,» märkis ta.

Kui maja haldamiseks on moodustatud korteriühistu, siis on arvetele reeglina lisatud haldustasud, hooldustasud, remondifondi kogumise tasud ehk üldkulud, mida eramute puhul tasuda vaja ei ole. 

Eramu omanikuna vastutad ise

Eramu soetamise puhul peab arvestama, et ehkki privaatsust on rohkem, on ka vastutust sellevõrra enam ning kõik majaga seonduvad küsimused ja mured tuleb ise lahendada.

Eramu osas peab Kaunise sõnul kulud tasuma omanik vastavalt vajaduse tekkimisele. «Lisaks allkirjastab eramu omanik lepingud teenusepakkujatega ise ning tasub ka arved teenusepakkujatele ise,» sõnas maakler.

Niisiis tuleb eramu omanikul olla reeglina valmis selleks, et asjaajamist on rohkem ning kulud võivad sageli olla suuremad kui korteris, seda näiteks siis, kui katus vajab parandamist või juhtub mõni õnnetus.

Sarnasusi on rohkem

Kui sobiv kinnisvara on leitud, tuleb järgmisena seada sammud panga poole, kes sobivale objektile kodulaenu väljastab. Luminori jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul pole panga vaates vahet, kas tegemist on korteri või eramu ostuga, kuna protsess on mõlemal juhul ühesugune.

«Pigem seisneb erinevus selles, kas tegemist on valmis, alles ehitusjärgus või juba kolimiseks valmis kinnisvaraobjektiga. Näiteks kui klient soovib osta maja, siis sel puhul teeme analüüsi, sõlmime lepingu ja maksame raha välja. Maja ehituse puhul sõltub panga jah-sõna veel mõningatest nüanssidest,» selgitas Rebane.

Näiteks ei tohiks maja eelarve olla vähem kui 1200 eurot ruutmeetri kohta. «Samuti vaatame üle, kui suur on kliendi omafinantseering ehk kuidas ta antud rahaga maja ehitatud jõuab. Lisaks kas omafinantseeringu puudumisel on olemas lisatagatis – mis seisukorras see on, kellele see kuulub ning mis on selle väärtus,» loetles Rebane.

«Üks on aga kindel: soetataval korteril või eramul peab kindlasti olema kasutusluba. Seega on valmisoleva korteri või eramu soetamisel kodulaenuga pigem rohkem sarnasusi kui erinevusi,» sõnas Rebane.