:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14114906t1h9055.jpg)
Juristid tõdevad, et viimastel aastatel on enamus inimeste pöördumisi seotud võlgnevustega ning probleem tundub süvenevat – üha rohkem inimesi satub kiirlaenufirmade tõttu laenuorjusesse ja vajavad sealt väljasaamiseks juristi või võlanõustaja abi. HUGO.legal jurist Merike Roosilehe sõnul ei võta enamus neist laenu mugavusteenuse- või kauba tarbimiseks – võlarattasse satub üha enam inimesi, kelle igakuine sissetulek ei võimalda osta või tarbida seda, mida nad tegelikult ka vajavad
Kuna paljude inimeste igakuine madal sissetulek ei võimalda elada inimväärset elu, on nad Roosilehe sõnul mingil hetkel sunnitud laenu võtma elementaarsete vajaduste rahuldamiseks, näiteks ei suudeta tasuda eluaseme kulusid, elektri eest jäädakse võlgu ja kui elekter ähvardatakse välja lülitada, tuleb kiiresti leida vahendeid võlgnevuse tasumiseks.
«Siis aga tuleb lisaks eluaseme ja muude oluliste kulude kõrvalt hakata tasuma ka võetud laenukohustust ning kuna raha kõigele ei jagu ja tekivad taas võlgnevused, võetakse järgmisest kohast laen eelneva laenu tasumiseks. Ja nii see pall veerema läheb, kuni üks hetk avastatakse, et igakuiseid laenuosamakseid tuleb tasuda rohkem, kui seda igakuine sissetulek võimaldab tasuda. Tekib pankroti olukorrale viitav maksejõuetus, kuid seda ei saa lubada need, kelle eluase läheks pankrotivara hulka,» sõnab Roosileht.
Jurist on näinud palju juhtumeid, kus näiliselt väike laenusumma on lõpuks inimesed koduta jätnud, kuna järgnevad laenud vanade laenude katmiseks on võetud juba kinnisvara tagatisel ja kui siis laenu tasumine üle jõu käib, realiseeritaksegi inimese kodu võla katteks.
5 soovitust, kuidas võlaorjusesse sattumist ennetada
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)