ETTEVAATUST ⟩ Eakaid meelitatakse notari juurde küsitavaid tehinguid sõlmima
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
5. oktoober 2021, 10:16
/nginx/o/2021/10/05/14115054t1heb81.jpg)
Kui viimase aasta jooksul on langenud paljud inimesed telefoni- ja veebikelmuste ohvriks, siis jätkuvalt üritatakse keelitada heausklikke vanainimesi tegema notariaalseid toiminguid, mille tagajärjel võivad nad kaotada õiguse oma varale või kogunisti ainsa elukoha.
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on sagedased olukorrad, kus kahtlaste asjaolude tõttu on notarid loobunud tehingu tõestamisest.
«Tihti jõuavad vanainimesed notaribüroosse mõne noorema tuttava, sugulase või lapse mahitusel eesmärgiga sõlmida näiteks kinkeleping või volikiri, millega ta loovutaks oma vara või õiguse seda käsutada. Notaribüroos aga selgub, et vanainimene ei mõistagi, millele tema allkirja küsitakse ning mis on tehingu tagajärjed,» ütles Saar-Johanson.
Kinkelepinguga võib kaotada kodu
Mõnel juhul on tuldud vanainimesega notaribüroosse sõlmima kinkelepingut lapse, sugulase või tuttava kasuks, kuid kohapeal selgub, et vanainimene ei hooma kinkelepingu sisu.
Näiteks hiljuti sooviti sõlmida kinkelepingut, millega eakam vanahärra loovutaks oma korteri endast oluliselt nooremale prouale. Tehingut soovis teha kingisaajaks olnud proua, kuid tehingu ettevalmistamisel ja asjaosalistega suhtlemisel selgus, et tegelikult oli tegemist ikkagi müügilepinguga, kus korteri müügihind oleks olnud selle turuväärtusest kordades väiksem. Pealegi oli tegu invaliidist vanahärra ainsa elukohaga.
«Notar kahtlustas, et eaka inimese heasoovlikkust soovitakse kuritarvitada ning keeldus tehingu tõestamisest,» ütles Saar-Johanson.
Teise juhtumi puhul broneeris notari juures aja kinnistu kinkelepingu tõestamiseks 80-aastase kinkija noor sugulane, kuid vestluse käigus selgus, et kinkijal puudus igasugune soov sellist lepingut sõlmida.
Sarnane olukord tekkis 85-aastase pensionäriga, kes soovis notaris sõlmida korteri kinkelepingut. Ka siin oli notarisse minek lapse algatus ning kinkija polnud kindel, kas sõlmida kinkeleping või teha testament. Nimelt tundis vanainimene muret, kas ta saaks korteris ikka edasi sees elada. Ka see leping jäi lõpuks tõestamata.
Testamendiga üritatakse teised sugulased pärandusest ilma jätta
Kinkeleping on Saar-Johansoni sõnul üks tavalisemaid viise, kuidas inimeste heatahtlikkust ja usaldust üritatakse kuritarvitada, kuid samamoodi on notarid valvsad volikirjade ja testamentide tegemisel, kui on tajuda välist survet.
Näiteks pöörduti notari poole sooviga tõestada volikirja, millel volitajaks 95-aastane vanahärra, kuid vestluses härraga selgus, et tema osas oli juba kohtus käimas eestkoste seadmise menetlus. Seega jäi volikiri tõestamata.
Samuti on juhtumeid, kus lapsed survestavad vanemaid tegema testamenti, mis on ilmselgelt ühe lapse kasuks nii, et teistel õdedel ja vendadel poleks oma vanemate pärandusele mingit õigust.
«Tuleb mõista, et kui notarisse tuleb tehingut tegema inimene, kes selle tagajärgi lõpuni ei mõista – olgu siis kõrge vanuse või terviseseisundi tõttu –, pole notaril ka võimalik selliseid tehinguid tõestada. Notari ametikohustusest tulenevalt peame me kaitsma võrdselt kõigi tehingu osapoolte huve,» rõhutab Saar-Johanson.