KORSTNAPÜHKIJA SELGITAB ⟩ Ahjud ja korstnad vajavad kontrolli, aga kui sageli?

Varisemisohtlik korsten. Pilt on illustratiivne. Foto: Ove Maidla/Postimees Grupp

Kolme nädala eest algas kalendrisügis ning ega ka tali taeva jää. Alanud kütteperiood tuletab koduomanikele meelde: ahjud ja korstnad vajavad tuleõnnetuste vältimiseks kontrolli.

Tuleohutuse seadus näeb ette, et kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija. Eramajades on lubatud korstnat pühkida ka ise, ent vähemalt kord viie aasta jooksul tuleb kaasata litsentseeritud spetsialist. Korstnapühkija kannab andmed küttesüsteemide portaali ning väljastab tehtud tööle elektroonilise akti, mis annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta.

Kutselise korstnapühkija Viljar Ruusmaa sõnul on paljud inimesed seadusest vääriti aru saanud. Korstna pühkimist ja kütteseadmete hooldust tuleks teha ka eramajas siiski igal aastal.

«Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui dokumentatsioonis ette nähtud. Enamasti on dokumentatsioon puudulik – sel juhul tuleb töö ette võtta vähemalt kord aastas.Puhastamissagedusega on võimalik välistada tahmapõlengu ohu,» selgitas Viljar Ruusmaa.

Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib tema sõnul ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada. Kuid üks kord viie aasta jooksul peab kõiki neid seadmeid puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija.

Seejuures on hea teada, et mõndagi saab kodu kaitseks ära teha ka täiesti omal käel. Olgu toodud paar lihtsat, aga olulist võimalust:

a) Küttekeha peab olema paigaldatud vastavalt nõuetele, millega on tagatud süsteemi töö efektiivsus. Kütteseadme ette tuleks paigaldada mittesüttivast materjalist põrandakaitse.

b) Kütteks tuleb kasutada kuiva küttematerjali (puu,brikett jne). Seejuures tuleks vältida igasuguse pakendi ja prügi põletamist.

«Kõige suurem oht peitub korstnalõõris tekkida võivas tahmapõlengus või kütteseadme halvas tõmbes,» lisas Ruusmaa. Samuti tekitab puhastamata korsten kütteseadmes ebapiisava põlemisprotsessi, mille tulemusel võib vingugaas levida tuppa. Vingu võib lekkida siibri vahelt ja küttseadme uksest.

«Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juhtuvate tuleõnnetuste kõige sagedasem põhjus. Soovitame küttekollete kontrolli teostamiseks pöörduda võimalikult aegsasti kutsetunnistusega korstnapühkija poole. Professionaalse abi eiramisel seate ohtu nii enda kui kaaselanike kodu ja vara. Samuti aitavad suuremat ohutust tagada suitsu- ja vingugaasiandur, aga kindlasti ka läbimõeldud kodukindlustuse lahendus,» sõnas Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk.

Ühtlasi tuletab Mürk meelde, et suitsuandur on kohustuslik juba praegu ja vingugaasiandur muutub alates 1. jaanuarist 2022 kohustuslikuks kodudes, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. Korstnaga ühendatud gaasiseadmega kodudes on vingugaasiandur samuti kohustuslik juba nüüd.

Korstnapühkija näpunäiteid koduomanikele:

• Kasuta kuiva küttematerjali;
• Taga piisav õhu juurdepääs kütteseadmele (pliit, ahi, kamin, saunaahi);
• Siibritel on kaks asendit – täielikult lahti või suletud;
• Ära põleta kütteseadmes ehitusjäätmeid (värvitud, lakitud või peitsitud lauad, pakendid, plast jne);
• Täielik põlemisprotsess toimub, kui küttekoldes on tagatud kuiv küttematerjal ja piisav õhu juurdepääs kütteseadmele;
• Abi saamiseks pöördu kindlasti kutsetunnistusega korstnapühkija poole. Tema oskab anda nõu, kuidas kütteseadmes efektiivsemalt küttematerjali põletada ning samas säästa raha ja saada rohkem soojust.