TEE MÄRKMEID ⟩ Keskkonnaministeeriumi nõuandeid elektroonikajäätmete vähendamiseks

Vanades seadmetes leidub palju sellist väärtuslikku materjali, mida saab uuesti kasutada tootes. Samuti on neis lisaks palju ohtlikke aineid, mis ei tohiks kindlasti prügimäele jõuda. Foto: Pexels / CC0 Licence

Maailmas tekib igal aastal e-jäätmeid enam kui 50 miljonit tonni. Arvatakse, et 2030. aastaks kerkib see suisa 74 miljoni tonnini. Suure osa sellest moodustab tarbeelektroonika – arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid, juhtmed ja televiisorid. Kasutult seisev elektroonika on mõttekas korduskasutusse suunata.

Eestis koguti 2019. aastal kokku ligi 11 030 tonni elektroonikajäätmeid. «Oleme Euroopas ühed tublimad elektroonikajäätmete kogujad ja taaskasutajad. Ent kahjuks jõuab meilgi jätkuvalt liiga palju elektroonikat olmejäätmete hulka,» ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Kuna elektroonika vananeb kiiresti ja enamasti varud kasutusele uuesti enam ei jõuagi, võiks seisma jäänud seadmed suunata kohe korduskasutusse.

Selleks, et vähendada elektroonikajäätmete teket soovitab Keskkonnaministeerium järgida järgmiseid põhimõtteid:

Vali seadmeid, mida on võimalik remontida, pikendades nii nende eluiga.

Eelista seadmeid, mille igapäevane hooldus on võimalik ja parandamine kasutajale jõukohane ilma erioskuste ja -töövahenditeta.

Eelista seadmeid, mille lisavarustus (sh laadijad, varuosad, tarkvara) ühildub kodus olevate toodetega.

Võimalusel rendi seadmeid, et vähendada elektroonikaseadmete kogumist/kuhjumist ning suurendada seadmete korduskasutamist.