OMANIKE KESKLIIT ⟩ Riik kohtleb eramaja omanikke ebavõrdselt

Kristina Kostap
, Kodustiil.ee tegevtoimetaja
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Eesti Omanike Keskliidu hinnangul on riik eramajade omanikke renoveerimiseks ja energatõhususe saavutamiseks vajalike toetuste puhul ebavõrdselt kohelnud, pakkudes kortermajadele mitmekülgset abi Kredexi renoveerimistoetuse näol, samas kui eramajadele suunatud vahendeid on olnud marginaalselt, vahendab kinnisvaraportaal City24

Liidu juhatuse esimees Priidu Pärna märkis pöördumises majandus- ja taristu- ning rahandusministritele, et nii Euroopa Liidu (EL) roheleppes kui ka taasterahastu raamdokumentides on avalike ja erahoonete renoveerimine toodud välja olulise energiatõhususe saavutamise meetmena.

Samuti nentis Pärna, et süvenemas on energiakriis, mille tulemusel halveneb märgatavalt Eesti elanikkonna toimetulek ning kõrged energiahinnad panevad ka omanikud väga raskesse olukorda.

Raskuste leevendaiseks tuleks Pärna vaates riigil lühikeses perspektiivis kiirelt vähendada teiste Euroopa riikide eeskujul energiamakse ja võrgutasusid, pikemas perspektiivis aga suuremas mahus suunata vahendeid hoonete renoveerimisele, et suureneks energiatõhusus ning taastuvenergia kasutuselevõtt kodumajapidamistes.

Keskliidu juhi sõnul tuleks elamufondi renoveerimiseks ja energiatõhususe saavutamiseks suunata heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) erakorraline tulu. «Tänase prognoosi põhjal laekub keskkonnaministri sõnul hinnatõusu tõttu eelarvesse 86 miljoni euro asemel 200 miljonit HKS tulu,» tõi ta välja, lisades, et HKS tulude toetusteks suunamist on toetanud ka energeetikavolinik Kadri Simson.

«Näeme, et just eramajade energiatõhususe suurendamisel läbi renoveerimise, küttesüsteemide asendamise ja päikesepaneelide või tuulegeneraatorite soetamise toetamise, on riigil võimalus pakkuda välja efektiivsed meetmed, et parandada inimeste elukeskkonda, vähendada elanike kütte- ja elektriarveid ning seeläbi jõuda lähemale EL-i ambitsioonikale eesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus,» võttis Pärna kokku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles