:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/20/14152217t1h16eb.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata maa hindamisega seotud eelnõu Riigikogu täiskogu istungile 27.oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
Rahanduskomisjon vaatab üle maatükkide maksustamispõhimõtted
Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar selgitas, et eelnõuga tehakse seadustes muudatused, et viia läbi järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal.
«Uuendused on seotud maa väärtuse ajakohastamisega, millega viiakse maa hinnanguline väärtus kooskõlla maa turuväärtusega. Muudatused säilitavad kodualuse maa maksuvabastuse, kuid täpsustavad selle rakendamise korda,» ütles Savisaar.
Ta lisas, et edaspidi hakkab korralist hindamist tegema Maa-amet eelkõige riiklike andmekogude andmete alusel. «Maa korralisel hindamisel ei leita edaspidi enam hindu omavalitsuse poolt antud tsoonide põhiselt, vaid hindamise tulemusena leitakse igale maatükile oma maa maksustamishind,» märkis Savisaar.
Viimane maa korraline maa hindamine toimus Eestis 2001. aastal ja ligikaudu 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud keskmiselt 7 korda. Maa korralise hindamise tulemusena saadud maksustamishind on aluseks maamaksu, tehnovõrkude talumistasude ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel.
Eelnõu kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Maa korralise hindamise tulemusi hakatakse rakendama alates aastast 2024.
Väheneb maksimaalne maksumäär
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk ütles, et eelnõuga vähendatakse maksimaalseid maamaksumäärasid, mida KOV saab kehtestada.
Näiteks hakkab maksimaalne maksumäär olema elamumaal ja metsamaal senise 2,5 protsendi asemel 0,5 protsenti ning ärimaal 1 protsent maa maksustamishinnast. Maksimaalsete maksumäärade langetamine hoiab ära maamaksu liiga suureks muutumise. Lisaks, et tagada maksumaksjale sujuv üleminek uuele hinnatasemele, kehtestatakse maamaksusumma aastasele kasvule 10 protsendiline piirmäär.
Kokk lisas, et kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse täies ulatuses maadele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind ja maa sihtotstarve on seetõttu osaliselt ärimaa, ei saa praegu samas majas elavad korteriomanikud seetõttu maamaksuvabastust täies ulatuses. Eelnõu kohaselt on see võimalik alates 2024. aastast.
Kuna maa väärtus on pärast eelmist korralist hindamist tõusnud, tõusevad uute maa maksustamishindade kasutusele võtmisel ka tehnovõrkude talumistasud keskmiselt umbes 3,5-4 korda. Talumistasu muutub järk-järgult 3 aasta jooksul 2024.–2026. aastal, st igal aastal kolmandiku võrra uue ja senise talumistasu erinevusest.